oksendamine, äge kõhulahtisus, väike palavik. SHIGELLOOS Shigelloos ehk mustade käte haigust levitab peamiselt haigestunud inimene, kelle kaudu võib haigustekitaja toidusse sattuda. Haigustunnused ilmnevad poole päeva või mõne päeva pärast ja need on mõõdukast kõhuvalust kuni kõrge palaviku ja teiste üldnähtudeni. Shigelloosi esineb rohkesti just arengumaades ning see ohustab turismireisidel käijaid. Põhiline shigelloosist hoidumise viis on käte hügieen ja mõistagi köögi- ja puuvilja pesemine enne sööki ning muude toiduhügieeni nõudmiste täitmine. JERSINIOOS Jersinioosi võib nakatuda haigustekitajaga saastunud sea- ja veiseliha liha kaudu, kuhu bakter pääseb looma keelelt ja neelust.
Immuunpuudulikkusega inimestel (AIDSi haigetel) võib kujuneda baktereemia ehk bakteri vohamine veres. Samuti võib tekkida liigesepõletik. Shigella eritab toksiine, mis võivad põhjustadahematuurilis-ureemilise sündroomi kujunemist. Hematuurilis-ureemiline sündroom on väga tõsine seisund, millele on iseloomulik liiga väike trombotsüütide ehk veeliistakute hulk, erütrotsüütide ehk punavereliblede kahjustus ja lagunemine, äge neerupuudulikkus, palavik ning organite hulgikahjustus. Shigelloosi läbipõdemisel tekivad organismis antikehad, mis väldivad uuesti nakatumist sama bakteritüvega. Info: http://www.inimene.ee/?disease=s&sisu=disease&did=316 Video shigelloosi kohta: http://www.youtube.com/watch?v=qkQi3kdg4Rk Kõhutüüfus Palaviku, kõhuvalu ja nahalööbega kaasnev haigus, mida põhjustab salmonellabakter (Salmonella typhi). Kõhutüüfus levib vee ja toiduga ning inimeselt inimesele. Esineb piirkondades, kus on halvad olmetingimused. Haiguse peiteaeg on 3-60 päeva.
Kasutab Entner-Doudoroffi rada kääritamisel. Saavad energiat sulfiidide, S, tiosulfaadi oksüdeerimisel. N. gonorrhoeae (tripper) ja N. meningitidis (meningiit) on inimese primaarsed patogeenid. Oksüdeerivad sulfiidi elementaarseks väävliks. Elavad organismide soolestikus. Fermenteerivad glükoosi hapeteks. Põhjustab shigelloosi (düsenteeria). Tekitavad sulfaadist H2S-i. Põhjustab salmonelloosi. Kuseteedeinfektsioonid. Redutseerib nitraate. Toodab H2S. Suudab paljuneda 4 kraadi juures. Põhjustab yersinioosi (sümptomiks kõhulahtisus). Kopsupõletik, kuseteedeinfektsioonid, septitseemia jms. Nii kommensaale kui patogeene. Pleomorfsed
põhjustab endotoksiin, ja kõhulahtisus, mida põhjustab enterotoksiin. Väljaheide vedel, limane, verine. NB! Shigella verre ei tungi! Shigella invasiivsust epiteelirakkudesse kodeerib plasmiid (suur, ca 220 kb). Inimene on Shigella'le väga tundlik ja ei ole vaja suurt hulka rakke sisse süüa, et haigestuda. Maohape Shigellat ei tapa. Raviks kasutatakse AB, nagu ampitsilliini ja baktrimi. Levib Shigellaga saastunud (fekaalidega saastunud) toidu ja veega. Eestis oli 2003 aastal 143 shigelloosi juhtu. *Salmonella elab peamiselt inimese ja loomade sooles. Salmonellal on 12 liiki ja tohutult palju serovare (kuni 2400), mida põhjustavad erinevad pinnaantigeenid. Salmonellad põhjustavad kahte tüüpi haigusi: 1. Kõhutüüfus. Tekitavad S. typhi ja S. paratyphi A. Esimesed sümptomid on palavik ja peavalu. Tüüfusetekitaja satub organismi suu kaudu, jõuab peensoolde ja tungib selle limaskesta epiteelirakkudesse ja paljuneb peensoole lümfikoes ja makrofaagides. Soole
annaabi.ee 
