alati üks suhteliselt kerge rada Kaskaadi vulkaanidele, on kõrgeima Rainieri (4392 m) otsa minekul ka kergematel radadel tublisti ronimist. Seal on ka mitmeid mitte-vulkaanilisi mägesid, eriti Washingtoni Põhja-Kaskaadides. Need tipud on madalamad, harva üle 3000 meetri, kuid neil on suhteliselt suur kõrgus jalamiga võrreldes, mis ületavad ka Siarra Nevada või Colorado Kaljumäed. Kaskaadide peamised tipud: Mt. Rainier 4 392 m Washington Mt. Shasta 4 317 m California üles Rocky Mountains Colorados on üle tuhende tipu üle 3000 m, 54 aga ulatuvad üle 4200 m. Need on erodeerunud platoo järgijäänud kõrged osad. Mägede kõrgus on peamiselt ühtlane, millest vaid mõned 4000sed seidavad teistest kõrgematena. Enamusel mägedel on kerged rajad neid ümbritsegatele rusukalletele ja rasked ronimisrajad sirgetel kaljuseinetel. On ka mõned väikesed liustikud ja lumi katab mägesid
Kaskaadides on üle tosina vulkaani. Nii nagu ka paljud teised vulkaaniahelikud, asuvad Kaskaadid vaikse ookeani äärealadel, kus ookeanikoor sukeldub mandrikoore alla. Põhja-Ameerika läänerannikul liigub suhtelist väike Juan de Fuca laam kiirusega umbes 2,5 cm aastas Põhja- Ameerika laama alla. Umbes saja kilomeetri sügavusel sülvad kivimid, hõõguvkuum magma tõuseb ülespoole ning rajab endale tee maapinnale. Teadaolevalt on mitmed Kaskaadides asuvad vulkaanid nagu Rainier, Shasta, Hood ja lasen pärast Põhja-Ameerika koloniseerimist eurooplaste poolt veel tegutsenud. St Helens oli 1980. aasta purset viimati aktiivne 1857. aastal. Indiaanlastest põliselanikud kutsusid seda suitsevaks mäeks. Pärast Kaskaadide lõunatipus asuva Lassen Peaki purskeid aastatel 1914-1921 saabus Kaskaadidesse vaikuseperiood. Geoloogidele, kes järgnevatel aastakümnetel Kaskaade uurisid, hakkas silma, et St Helens oli ühtlaselt vormitud ning tema nõlvad
*Maks kompaktne ja eritab rasvade emulgeerimiseks vajalikku sappi, mis koguneb sapipõide sealt soolde. *Liha rasvasisaldus on 10-15% toorkaalust. Varurasv on soolestiku ümber ja sidekoelistes kõhuäärtes. *Luustik pehme, hea töödelda *Lihasaagis suur (fileesaagis 65%). *Talub laia soolsuse vahemikku. Kasvatamise ajalugu *Pärineb ühest California piirkonnast. *Alustati kasvatamisega 1870 aastatel McCloudi jõe ääres Mount Shasta haudemajas. *Californiast Atlandi rannikule ja sealt Euroopasse ja mujale. Kasvatatakse parasvöötmes ja soojades piirkondades mägistel aladel *Tuntum aretusliin on Donaldsoni forell mis 1982 a. toodi ka Eestisse *Tänapäeval on käivitatud mitmed tõuaretusprogrammid. Välimus Meres kasvanud isenditel ja lõhe sarnaseks aretatud tõugudel on punane vööt nõrk. Hea toitumuse korral võib keha olla väga kõrge. Kasvandusest pärinevatel isenditel on uimed enamasti kulunud, eriti saba.
. 54 44"OO'N 101'00'1 ShanghaI, Chilla 96 31"12'N 121'28 '[ SWitzerland, country 84 '6' OO'N 8' 00'[ Tongareva Is. ,slands 103 10'00'5 I S8'OOW Vancouver,Canada 74 '9' I S'N 123' 07W whrtecourt. Canada . 74 S4"OTN 115'39'1 Shasta, Ml., peak 54 42' OO'N 122'OOW Sydney, Australia 102 33'5"5 151' 12'[ Ioowoomba.Australia 102 27'3 "5 151' 59'[ Vancouver I., Island 75 '9'OO'N 127' OOW Whitehorse, Canada .. 74 6O'44'N 13S't' Shaweuqan, Canada 74 46'33 'N 72'4SW Sydney, Canada 74 46"09'N 60"12'W Topeka
annaabi.ee 
