(17.11.2018) 7. Maaturismi uuring 2012. Loetud aadressil https://www.agri.ee/sites/default/files/public/juurkataloog/UURINGUD/uuring_maatu rism_2012.pdf 8. Mald, M., (1998). Maaturism Eestis. Loetud aadressil https://www.agri.ee/et/trykised/aastaraamatud/aastaraamat99/13_maaturism_eestis 9. Pärna, K., (2018) Sihtkoha arendamine maapiirkonnas Märjamaa valla näitel. Loetud aadressil https://dspace.ut.ee/handle/10062/62304 10. Sharpley, R., Jepson, D. (2011) Rural tourism: A spiritual experience? Annals of Tourism Research. Vol 38, Issue 1, pages 52-71. Retrieved from https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0160738310000678?via %3Dihub 11. Sissejuhatus Maaturismi arendamise teemasse. Loetud aadressil http://www.eau.ee/~leas/alused.pdf (16.11.2018) 12. Udodova, J. (2012) Turismi hooajalisus ja selle vähendamise võimalused seedri puhketalu näitel. Loetud aadressil https://dspace.ut
Vastavalt D. P. Weaver´le on keskmine ökoturist üldjoontes enamarenenud riigist, naissoost, keskmisest kõrgema sissetuleku ja haridustasemega ning on tavaturistist vanem (Björk 2000). Samas teistes uurimustes (Fennel 2008: 41) on välja tulnud, et ökoturist on põhiliselt meessoost, hästi haritud, jõukas ja reisib pikemat aega. Erinevates uurimustes tuleb sisse väikeseid lahkhelisid, kuid on jooni, mis jäävad siiski samaks. Samale järeldusele on jõudnud ka Sharpley (Samas: 44), et ökoturisti mõistet on üsna võimatu üheselt defineerida. Põhjus seisneb tema selgitusel asjaolul, et erinevad uurimused sisaldavad liiga palju vastakaid arvamusi. Sharpely toob välja selgitusena, et kuigi turistide poolt on pidev vajadus ja soov uute turismiliikide üle, jääb peamine idee reisimise eesmärkidest siiski samaks, ning seega pole vaja kategoriseerida üldisemalt ökoturisti mõistet. 1.2. Ökomärgised
representing value/belief systems congruent to their own. Their contemporary Shrangri-La- esque utopian visions were set in contrast to the perceived ‘toxicity’ of their generating societies, establishing these lifestyle travellers as representative of the most alienated of all tourist types (Maoz & Bekerman, 2010). One manifestation in which tourists inhabit such a revised notion of home is Auroville in southern India, where Sharpley and Sundaram (2005) describe the communal lives of a number of ‘permanent tourists’ who have settled in an expatriate community based on utopian ideals. The most determined of this study’s utopia-seekers, however, narrated firm self-concepts and sought an external environment to match their culturally hybridised conceptions of self. Jackie (English, 26) related that a place would need to be extraordinary for her to consider ‘emptying out her backpack once and for all
2008: 112 vahendusel); · sihtkoht kui piirkond; lõõgastumis- ja äriline piirkond; turismi sihtkoha tsoon; turismi ostlemise küla; turisti piirkond (McDonnel, Darcy 1998, viidatud Pike 2008: 24 vahendusel); · asukoht, kus saab arendada ja turustada turismitoodet, olgu selleks siis looduslikult, ajalooliselt või kultuuriliselt atraktiivne linna- või maapiirkond (Maleki 1997, viidatud Sharpley 2002: 35 vahendusel). Turismiarendajate väitel mõjutab turismisihtkoha valikut uus oluline suundumus ini- meste reisimistavades. Kui varem suunas turismi arengut pakkumine, siis nüüd on selleks saanud nõudmine turismiturg on küllastanud, sihtkohtade valik arvukas ja mitmekesine ning reisikaugus pole enam tähtis. (Kiili et al 2005: 5) Ka Steven Pike nõustub, et lähtudes seisukohast, mille järgi toimub enamus turismitegevustest siht-
annaabi.ee 
