sakslastel. 7. detsember - Jaapani lennuvägi pommitas USA laevastikubaasi Pearl Harboris Havail. USA kisti II maailmasõtta. Rünnaku mõjul muutus USA avalik arvamus, mis siiani oli selgelt sõttasekkumise vastane selgelt sõjakaks. On arvatud, et USA president F. D. Roosevelt oli rünnakust teadlik, kuid lasi sel meelega toimuda, et saavutada meeleolumuutust. Lisaks Pearl Harborile pommitasid jaapanlased veel Filipiine, Guami ja Wake saart, Malaisiat, Taid, Shanghaid ja Midway atolli. 8. detsember - USA ja Suurbritannia kuulutasid Jaapanile sõja. Kuna NSV Liidu ja Jaapani vahel oli 1941. a. kevadest kehtiv neutraliteedileping, siis nende riikide vahel sõjategevust ei toimunud. 9. detsember - Hiina kuulutas Jaapanile sõja. 11. detsember - Saksamaa ja Itaalia kuulutasid USA-le sõja. 25. detsember - Hongkong kapituleerus jaapanlastele. 1942 2. jaanuar - Filipiinide pealinn Manila kapituleerus jaapanlastele. 10
Pearl Harboris Havail. USA kisti II maailmasõtta. Rünnaku mõjul muutus USA avalik arvamus, mis siiani oli selgelt sõtta sekkumise vastane selgelt sõjakaks. On arvatud, et USA president F. D. Roosevelt oli rünnakust teadlik, kuid lasi sel meelega toimuda, et saavutada meeleolumuutust. Lisaks Pearl Harborile pommitasid jaapanlased veel Filipiine, Guami ja Wake saart, Malaisiat, Taid, Shanghaid ja Midway atolli. 1942. a. 19. november 1943. a. 2. veebruar Stalingradi lahing. Nõukogude väed alustasid Stalingradist pealetungi ja piirasid saksa armee. Saksa kapituleerus 300 000 meest hukkus. 1942. a. nov 1943. a. mai Sakslaste lüüasaamine Aafrikas 1943. a. 5. juuli Kurski lahing. Kurski kaarel algas saksa poolt pealetung. Algul suutsid edasi liikuda, kuid kandsid suuri kaotusi. Punaarmee pealetung
a. kevadest kehtiv muutus USA avalik arvamus, mis siiani oli selgelt sõtta neutraliteedileping, siis nende riikide vahel sõjategevust ei sekkumise vastane selgelt sõjakaks. On arvatud, et USA toimunud. president F. D. Roosevelt oli rünnakust teadlik, kuid lasi sel meelega toimuda, et saavutada meeleolumuutust. Lisaks Pearl Harborile pommitasid jaapanlased veel Filipiine, Guami ja Wake saart, Malaisiat, Taid, Shanghaid ja Midway atolli. 9. detsember 1941 11. detsember 1941 Hiina kuulutas Jaapanile sõja. Saksamaa ja Itaalia kuulutasid USA-le sõja. 25. detsember 1941 2. jaanuar 1942 Hongkong kapituleerus jaapanlastele. Filipiinide pealinn Manila kapituleerus jaapanlastele
Chang Kaishek. Kuigi uued kaubalepingud välisriikidega kindlustasid Hiinale kasulikud tollimäärad, mis aitasid kaitsta Hiina tööstust ja turgu, ei tahtnud eurooplased loobuda oma senistest privileegidest. Hiina kommunistide jätkuv toetamine ja mitteloobumine tsaariaegsetest õigustest Hiina Idaraudteele viisid 1929. a. suhete katkemisele kolmeks aastaks Nõukogude Venemaaga. 1931. a. tungisid Kirde-Hiinasse (Mandzuuriasse) Jaapani väed, 1932. a. ründasid Jaapani sõjalaevad Shanghaid. 1935. a. Loode-Hiinas moodustunud eritsoonis aktiviseerus Hiina kompartei tegevus. Siin pürgis võimule Mao Zedong. Ka Rahvusliku Rahvapartei ridades puudus üksmeel. Pahempoolsed rühmitused pooldasid läbirääkimisi kommunistidega. Mingi kokkulepe saavutatigi, kuid see oli võrdlemisi habras. Mao Zedongi rühmitus jäi truuks riigivõimu haaramise eesmärgile. Kui Jaapani väed tungisid 1937. a. suvel Põhja-Hiinasse ja algas Jaapani-Hiina sõda
annaabi.ee 
