Esimene teadaolev viide sellele teosele pärineb aastast 672 eKr. Rääkides "Zhou Yist", millele Hani dünastia ajal kinnistati ka kanooniline nimi "Yi Jing", kui hiina filosoofia alusest, peetakse silmas ,,Xici Zhuani" - ühte sellele lisatud lisadest. Hiina filosoofia mõju Hiina, Korea, Vietnami ja Taiwani kultuuridele on võrreldav vanakreeka filosoofia mõjuga Euroopa kultuurile. Shangi dünastia ajal oli nende panteoni kõrgeimaks Jumalaks Shangdi ehk Di, keda peeti ka Shangide esivanemaks. Just valdavalt tema poole pöörduti ennustamisel. Shangdi nimetus võeti hiljem kristlike misjonäride poolt kasutusele Jumala nimena. Nime zi kasutasid Shangi kuningad enda liignimena. Vanimates Shangi dünastia aegsetes endeluude tekstides tähistas zi esivanemale ohvritoomise rituaali keskset tegelast järeltulijast last, kes esindas endas surnud esivanema (ülestõusvat) kehastust
alus. Maailmakord püsib harmoonilisena seni, kuni yin ja yang teineteist täienades õiges vahekorras toimivad (on tasakaalus). DAO peab valitsema ka inimese ja looduse vahel. Harmoonilises inimeses toimivad yin ja yang võrdse jõuga. Taoism: NB! Tuntud taoistid Karupoeg Puhh ja Forrest Gump. 1. Oli algselt maailmavaade, filosoofiline süsteem. Hiljem kujunes välja rahvausundiks, eelkõige talurahva. Tähtsa koha omandasid jumalad, vaimud. Peajumal Shangdi (elab taevas). Kujunes välja vaimulikuseisus preestrid, nunnad, mungad. 2. Oletatav rajaja: Hiina õpetlane Lao-Zi (vana poiss). Tema peamine teos on ,,Daodejing" (kulgemise väe raamat). 3. Kasutatakse DAO (TAO) mõisteid. Taeva Dao maailma kõiksus, tasakaalutud maailm. Inimese Dao yin ja yang toimivad võrdse jõuga. Taeva Dao peab olema kooskõlas Inimese Daoga, sellisel juhul on inimeses harmoonia, tasakaal. 4. Ühinemisele Taeva Daoga viib sisemine intuitsioon, mitte õppimine.
See on küsimus, mida Konfutsius keeldub kommenteerimast. Ta näib olevat agnostik surmajärgse elu küsimuses ja ta soovitas pragmaatiliselt ettevaatust kõrgemate olendite suhtes: Fan Chi küsis, mis on tarkus. Õpetaja ütles: „teenida rahvast kohaselt, austada haldjaid ja vaimusid, ometi hoida neist eemale, sellest võib öelda tarkus“. Konfutsius täheldas muutust hiinlaste mõtteviisis jumalikes küsimustes, kuigi ta neist harva kõneles. Varasema dünastia aegu nähti jumalat kui shangdi´d, „ülemvalitsejat“. Mõned Konfutsiuse jüngrid kaebasid, et ta kõneles harva tian`ist (taevas, loodus ja ilm üldiselt) ja et ta keeldus arutamast taeva tahtega seonduvat, kuigi teised neist kõnelesid. See muudatus sõnades tähistab olulist lahtiütlemist personaalse ja aktiivse moraaliautorideedi 4 kontseptsioonist
· Nimi väidetava rajaja Kong Zi(Konfutsius) järgi · Pagenduses elades tuli õpetuse idee; õpetuse panid kirja tema õpilased · Õpetuse keskmes keeruline ühiskondlike suhete süsteem · Riik on kui üks suur pere · Leidis, et kõigi probleemide põhjus on inimeste harimatus · Häiris, et riigipeal polnud reaalset võimu · Võim sõltus otseselt usust · Taevakultus kasvas välja esivanemate kultusest · Shangdi kõik esivanemad ja ka üks jumal · Konfutsius soovib, et usk taeva õiglusse jääks · Väga ratsionaalne õpetus · Vürst Ai ehitas Konfutsiuse templi aasta pärast tema surma; väidetavalt esimene pühamu · Ohverdatakse hingedele spetsiaalset raha, et nad saaksid teispoolsuses omale midagi osta · Korraldati Konfutsiuse hauakambri juures tseremoonia, mille viis läbi keiser Gaozu
annaabi.ee 
