Seente viljelemisega on Eestis väikesemastaabiliselt tegeldud ainul 2 liigiga aedsampinjoniga ja austerservikuga. Uuem liik on siitake. Siitake: negatiivsed: siitake läheb generatiivse arengu (viljumise) faasi märksa raskemini kui austerservik. positiivsed: nõudlus ületab pakkumise. Sampinjon: positiivsed-kasvatamisel on eeliseks tema ammune tuntus ja kultiveerimise täpselt väljatöötatud ning kergesti järgitav tehnoloogia. negatiivsed-kuna shampinjoni kasvatamine omab pikki traditsioone on siin ka konkurents kõige tugevam ning turustamine suhteliselt komplitseeritud. Läbilöögi eelduseks saab olla orinteeritus kohalikule ja lähinaabrite turgudele. Austerservik: positiivsed: eelisteks on tema vähenõudlikkus substraadi suhtes, mis võimaldab tulusalt ära kasutada igasuguseid põllumajanduses ja metsanduses tekkivaid jääkprodukte põhust kuni saepuruni, palju väiksem vastuvõtlikkus haigustele ja kahjuritele kui sampinjonil ning
Toidul suur tähtsus Hindavad maitseomadusi Suudavad eristada väiksemaidki nüansse Kulminaaria Köök jagatakse kolmeks: 1. Piirkondlik köök 2. Üldrahvalik köök 3. Tippköök Rahvusliku köögi omapära Parimad ja kvaliteetsemad toiduained Komponentide loomulik maitse keerulised kastmed Juur- ja puuviljad, maitsetaimed, maitseroheline. Ei sööda tangainest valmistatud putrusid Kaks tähtsamat toidukorda Peamised toiduained Köögiviljad Suured oliivipuu-, seene-, shampinjoni- kasvatused Puuviljad Piimatooted: rõõskkoor, piim, kohupiim, hapukoor, juustud Muna Enamik lihasorte Kalad: merikeel, tursk, lest, skumbria, haug, karpkala ja Mereannid: austrid, krevetid, merekarbid, vähid Toitude valmistamine Kõrgekvaliteedilised toiduained Välditakse purustamist ja segamist Vein on põhikomponent marinaadidel ja kalapuljongites Populaarne on biifsteek ehk seest toores liha Süüakse püree- ja kreemsuppe ning puljongit
* Sisaldab asendamatuid aminohappeid, vitamiine, mineraalaineid ning mikroelemente * Rasvasisaldus kuni 3%, kalorsus 34 kcal/100g * Austrikarbikujuline viljakeha, serviti kinnituv puutüve külge * Meil kasvavad enamasti hallid, kuid võib leida mitmeid teisi, beesist pruunini ning hõbehallist violetseni, isegi musti * Maitsepoolest ei erine, heledad tuhmuvad kuumutamisel * Viljaliha hele, tugev ja meeldiv maitse ning lõhn * Kasutatakse samamoodi nagu shampinjoni, serveeritakse ka tervelt http://www.directorie.eu/news-Seened_Eesti_Seened_S %C3%B6%C3%B6giseened.php *Austerservik (P. Ostreatus) * http://et.wikipedia.org/wiki/Austerservik#/media/File:Pleurotus_ostreatus_JPG4.jpg *Kevadkogrits (Gyromitra esculenta) * Võib leida liivasest männikutest ja sihiservadelt mai algul, toomingate õitsemise ajal * Pruunid, voldilised, mügarlikud
Valge Sampiljon Valge sampinjon on kõva viljalihaga ja peaaegu valge värviga, maitse on mahe ja suhteliselt nõrk. Seenekasvamisel ja seenekübara avanedes muutub seene värvus tumedamaks, eriti märgatavalt muudavad värvi kübara all paiknevad eoslehekesed. Pruun Sampiljon Pruun sampinjon on kohe sündides helepruun ja valgest liigikaaslasest palju tugevama maitsega, ka sisaldab ta vähem vett ja vajub seepärast kuumtöötlemisel vähem kokku. Nii valge kui pruuni shampinjoni puhul on vanemate seente maitse alati tugevam kui noortel. Austerservik Austerservik on serviti kasvupinnale kinnituv, austrikarpi meenutav seen, mis kasvab metsikult lehtpuude tüvedel ja kändudel pea kogu maailma mõõduka ja niiske kliimaga aladel, seeneteadlaste kinnituste kohaselt ka Eestis. Serviku kui kultuurseene ajalugu algas Euroopas juba eelmise sajandi alguses. Lisaks üldtuntud hallikale servikule on olemas ka teisi toone, mis varieeruvad alates
korral. Kogutakse taime ülemist osa õitsemise ajal. Toiduks kasutatakse noori lehti, kuivatatult maitsetaimena (talimajoraan). Õitsemise ajal kogutud ürti kasutatakse värskelt ja kuivatatult. Sobib kõikide lihatoitude maitsestamiseks ja on üks vorstirohtudest. Itaalia pitsa kohustuslik maitseaine. Võib lisada köögiviljasuppidele, kastmetele. Venemaal kasutatakse ka praegugi veel pune koduõlle ja kalja maitsestamiseks. Lääne- Euroopas maitsestatakse ka shampinjoni toite punega. KÖÖMNED: Köömnete ravitoimet on teatud ja hinnatud ammusest ajast. Näiteks kloostrite ja raviasutuste aedades oli köömnete kasvatamine suisa kohustuslik juba 9. sajandil. Ka 10 paljudest keskaegsetest ravimiraamatutest võib leida juhiseid köömneravi kohta. Köömnelisand ergutab seedenõrede eritumist, soodustades nii toidu seedimist. Eriti oluline on