a) milline kest paikneb kõhukelme all - tunica fibrosa b) milline jäljend on vistseraalpinnal paremal keskel, paremal taga - paremal keskel impressio duodenalis, paremal taga impressio renalis ja suprarenalis vasakul - impressio gastrica c) kuidas paikneb peritoneumi suhtes - mesoperitoneaalselt ! 5. Duodenum a) millega lõpeb ülemine osa flexura duodeni superior b) millest on tingitud duodenumil tagaseina limaskestal pikikurd ühissapijuhast c) mis ümbritseb ampulli ja mida ta reguleerib sfinkterlihas, reguleerib sapi ja kõhunäärmenõre pääsemist soolde d) skeletotoopia suuremalt osalt mediaaltasapinnal paremal 1…3. nimmmelüli kõrgusel, flexura duodenojejunalis on mediaantasapinnast vasakul 2. nimmelüli kõrgusel e) ülemise osa süntoopia puudutab maksa f) suhe peritoneumi suhtes retroperitoniaalselt ! 6. Rectum, pärasool a) osad - nimetada pars pelvina ja canalis analis b) nimetada kõverdused sagitaaltasapinnas flexura sacralis et perinealis
Neurogeensed põiehäired Neurogeenne põsi on kusepõiehäire, mis on seotud kesk- või perifeerse närvisüsteemi motoorsete või sensoorsete juhteteede häiretega 17 Üliaktiivne ehk hüperreflektoorne põis Põielihas on ülierutatud ja juba minimaalse uriinikoguse juures tekib pakiline, kiire ja tungiv vajadus urineerida. Kusepõis mahutab väheses koguses uriini mis võib olla isegi alla 100milliliitri Reflektoorne põis Kusepõielihas ja sfinkterlihas ei tööta koordineeritult. Kadunud on kõrgemate juhtekeskuste kontroll, millest tingituna on tekkinud kusepõie lihase tahtmatu kokkutõmme ja sealjuures ei lõõgastu sfinkterlihas piisavalt. Areflektoorne põis Põielihase kokkutõmme praktiliselt puudub, põis on väljaveninud ja mahtuvus suur. Sellistel haigetel esineb kindlat ülevooluinkontinetsust. Jääkuriin põies üle 600 ml/l Uriini peetus e. uriiniretensioon Pr
tee vedelike läbimiseks papilla duodeni major'ina suurus, kuju ja asend on muutlik sõltub autoplastikast (lihaskihi ampulli ja juhasid ümbritseb sfinkterlihas, mis reguleerib sapi ja kontraktsioon, submooskihi veesisaldus jne) kõhunäärme nõre eristamist - pars inferior suurendavad limaskesta pinda 1/3 võrra - Pars ascendens - Soolehatud villi intestinales
● js-s puuduvad peristaltilised liigutused, mis peensooles on - küllalt pikkade ajavahemike järel viib tugev peristaltiline laine ristikäärsoole sisaldist edasi - see algab toidu saabumisega makku - gastrokooliline refleks ● imikul on defekatsioon reflektoorne, ei allu kontrollile - kui NS on täielikult arenenud, suunatakse venitusest teadaandev närviimpulss teadvusesse - aju surub refleksi alla seni, kuni defekatsioon on võimalik ● sisemine sfinkterlihas on silelihas - ei allu kontrollile ● välimine anaalsfinkter on skeletilihas ja allub tahtele - selle kontroll õpitakse ära u 2.eluaastal ● defekatsiooni ajal tekivad tahtmatud rektumi kokkutõmbed ja sisemine anaalsfinkter lõõgastub - kõhulihaste kokkutõmbed ja diafragma alanemine tõstavad kõhuõõnesisest rõhku, aidates kaasa soole tühjenemisele Roe ● koosneb poolpehmest pruunist massist
annaabi.ee 
