miljonit tonni turvast. Eristatakse madalsoo-, siirdesoo- ja rabaturvast Madalsooturbaist on meil kõige levinumad puuturvas, puu- pilliroo-, puu-tarna- ja tarnaturvas. siirdesooturbaist puu- ja puutarnaturvas. rabaturbaist ülekaalukalt põhiliselt pruunist turbasamblast tekkinud nn fuskumiturvas. Turvas jagatakse maavara kahte põhirühma – vähe- ja hästilagunenud turvas. Vähelagunenud sfagnumturvas on hinnatud aianduses kasvusubstraadina, hästilagunenud turvas läheb valdavalt kütteks. Kaevandamine 19. sajandi keskel võeti arvele rohkem kui 300 käsitsi kaevandatud turbaauku. Need asusid põhiliselt mõisamaadel. Alates 1860. a kasutati Sindi kalevivabrikus masinatega lõigatud turvast. Üsna pea alustasid tööd veel Karula, Luunja, Sõmerpalu, Painurme turbavabrikud. 20. sajandi algul suurenes turba
MKT ladu (kaasik, sanglepp), madalsoo Siirdesoo · tekkinud LG1 mulla edasisel soostumisel või veekogude pinnalt kinnikasvamisel, harva üleminek madalsoodest rabadeks. Jaotus: S'; S''; S''' ja halvasti või keskmiselt lagunenud S1; S2 On toitainete vaesed, hapud, põllumajanduslikult ei kasutata. MKT: siirdesoo, männikud harvem ka sookaske V-Va klass Rabad · tekkinud siirdesooldest või veekogude pinnalt kinni kasvamisel · pindmiseks kihiks > 30 cm tüsedune sfagnumturvas; · alaliselt liigniisked kuid üleujutusi ei esine, pH 2,5-4,0 · on mageveereservuaarid · põllumajanduses ei kasutata MKT: raba(hõredad männikud või ka sookask) V-Va boniteet Erosiooni ala mullastik E Haritavate maadena 70% ehk 59000 ha erosioon on mulla ära kandumine tuule või vee poolt Jaotus: normaalne ehk geoloogiline kiirendatud (kultuuristatud aladel) Eestis tähtsaim vee-erosioon, mis sõltub sademete hulgast, reljeefist ja taimkattest, muldade omadustest
· tekkinud LG1 mulla edasisel soostumisel või veekogude pinnalt kinnikasvamisel, harva üleminek madalsoodest rabadeks. Jaotus: S?; S??; S??? ja halvasti või keskmiselt lagunenud S1; S2 On toitainete vaesed, hapud, põllumajanduslikult ei kasutata. MKT: siirdesoo, männikud harvem ka sookaske V-Va klass Rabad · tekkinud siirdesooldest või veekogude pinnalt kinni kasvamisel · pindmiseks kihiks > 30 cm tüsedune sfagnumturvas; · alaliselt liigniisked kuid üleujutusi ei esine, pH 2,5-4,0 · on mageveereservuaarid · põllumajanduses ei kasutata MKT: raba(hõredad männikud või ka sookask) V-Va boniteet Erosiooni ala mullastik E Haritavate maadena 70% ehk 59000 ha erosioon on mulla ära kandumine tuule või vee poolt Jaotus: normaalne ehk geoloogiline kiirendatud (kultuuristatud aladel) Eestis tähtsaim vee-erosioon, mis sõltub sademete hulgast,
keskmiselt lagunenud (t2, lagunemis% 2040) M2, S2 Gh1 LG1 (turbakiht) 3. halvasti lagunenud (t1, lagunemis% < 20) M1, S1, R1 Dm 0,3-lt kuni 0,06 Mg m-3 Turba liik tehakse kindlaks turvast tekitanud taimede ja nende jäänuste järgi: Pü 70% kuni 95%-ni 1. turbasambla e. sfagnumturvas (Sphagnetum S) tugevasti happeline ja toita. vaene, Tuhasus 25%-lt 15-ni kuni 7%-ni (LG1) rabades pHKCl 5,8-lt 2,6-ni 2. Tarnaturvas (Caricetum C) madalsoodes H5,6 1-lt 10 cmol+ kg-1 3. Puuturvas e. metsaturvas (Lignetum L) madalsoodes mustlepa-, kaseturvas,
sellist turvast nimetatakse ka sfagnumturbaks. Et turbasamblate lehed sisaldavad suurel hulgal õhurikkaid rakke, on neil mitmeid selliseid omadusi, mis muudel taimedel puuduvad. Nii iseloomustavad sfagnumturvast näiteks järgmised füüsikalised omadused: kõrge poorsus (ca 2 95%), suur eripindala (ca 200 m /g), väga hea veesidumisvõime ning väike mahumass. Sfagnumturba keemilised omadused: sfagnumturvas koosneb valdavalt orgaanilisest ainest (anorgaanilise komponendi osatähtsus alla 5%), süsinikusisaldus on ca 50% kuivainest, pHKCl arvväärtus ~ 4, madal elektrijuhtivus, kõrge katioonivahetuspotentsiaal, (mis tagab hea toitainete neelavuse) ning head puhverdusomadused reaktsiooni muutuste suhtes. Sfagnumturba bioloogilised omadused: sfagnumturvas on steriilne ega sisalda haigustekitajaid, kahjureid ega umbrohuseemneid; on antiseptiliste, taimehaigusi tõrjuvate omadustega ning taimede
annaabi.ee 
