Kautsion rahaline tagatis Modernne Pansion kostikorter Pulssi Stipendium õppemaks Tsehlanna Portsjon kogus Põmdi Proportsioon mõõdukooskõla Kirsse Kompleksselt mitut ala haarav Renssanss Fajanss valge savisegu Renessanslik Simss pinda liigendav rõhteend Printseslik Seanssi täispikk film Seviot Resursse toote tööväärtus Senill Riidesort: Hirss taim Strets ... Revans kaotuse tasategemine Zürii ... Buns korporandist õpilane Saakal Kohtunike kogu Ainuõõsne loomade hõimkond Sesoon kiskja Nonsenss mõttetus,rumalus Session hooaeg
Mehhanism Sansse võimalusi Ahhat mineraal Sortsid lühikesed püksid Malahhiit mineraal Sovinism rahvusupsakus Sahhariin suhkru aseaine Zargoon erikeel,släng,argoo Psühholoogia hingeelu Smugeldas tõi salakauba sisse Psühhoos käitumis hälve Hasisit mõnuaine Seviot Riidesordid: Senill ... Strets ... Zurii Kohtunike kogu Saakal Kiskja Sesoon Hooaeg Session Tööperiood
Kasulikud om. Ning kelle arvukus võimaldab teha aretustööd või säilitada loomade populats.Tõu kujunemine-välja kujunenud aastate vältel metsikutest ja kohalikest loomadest.Sugulastõugude kasut. Veisekasv.-eesti punane ja punasekirju tõu järglased on puhtatõulisedEesti seatõud ja sugulastõud- suur valge-jorksirid ja suured valged kõigis riikides. Eesti peekon-landrassid kõigis riikidesEesti lambatõud-eesti tumedapealine-sropsir,saksa tumedap. Eesti valgepaeline- seviot,ildefrans,soome maalammasEesti hobusetõud-tori tõug-hannover,postjee-bretoon,norfolk-roadster,eesti raskeveotõug-ardennid,külmaverelised tõud,eesti hobune- soome hobuneKunstliku seemenduse aretuslik hinnang- jaapanlaste ja prantslaste leiutis.sperma sügavkülmutusEmbrüosiirdamine-töötati väja Usas,et vältida nakkushaiguste levikut euroopast USA- sse,munarakkude in vitro viljasatamine. Embrüod kantakse vähemväärtuslikele emasloomadele,kes
sest uted indlevad ka innavälisel sesoonil (kevadel, suvel) palju sagedamini kui teised lihatõugu uted. Lambad on keskmise suurusega, pika kere ja hea lihastikuga. Uted on üldiselt teistest lihatõugu uttedest kergemad. Dala tõug, mille lambaid kasvatatakse Eestis alates 1994. Aastast. Lambatõug on saadud eelmise sajandi lõpul kohalike norra lammaste ristamisest briti jääradega (põhiliselt leisester ja seviot). Kõrge villajõudlusega ning annavad väga kvaliteetset villa. Dala lammaste vill on pikk (15-20 cm), suhteliselt peen (11-12 kuu vanuste uttede villa keskmine peenus oli 28,6 µm, varieeruvusega 25-31 µm), ilusa ühtliku säbarusega ja praktiliselt ainult valge või helekreemika rasuhigiga. Kasvavad aeglaseltPraegune dala lammaste kasvatamise praktika on näidanud, et nad on head karjamaakasutajad ning neilt saab suurt juurdekasvu ka vaid karjamaarohuga, ilma et neile oleks vaja
2001. a imporditi 1 jäär ning 2002.a. 4 jäära ja 19 utte. Dala tõug Dala tõugu lambaid kasvatatakse Eestis alates 1994. aastast, kui Norrast imporditi 25 utte ja 5 jäära. Praegu kasvatab dala tõugu lambaid Tiina Paap Pärnumaal. Dala lambatõug on Norras arvukaim, selle osatähtsus moodustas 1993. a. 45% jõudluskontrolli all olevatest lammastest. Dala lambatõug on saadud eelmise sajandi lõpul kohalike norra lammaste ristamisest briti jääradega (põhiliselt leister(Leicester) ja seviot (Cheviot)). Dala lammaste aretuses on hiljem kasutatud oksfordauni (Oxford Down), tekseli (Texel) , staigari (kohalik norra lambatõug) ja soome maalammast. Tänapäeval tuntakse dala tõugu kui head karjamaakasutajat, kes on suure viljakusega ning hea liha-ja villajõudlusega. Eestisse imporditud dala uttedelt on saadud 2,02 talle poegimise kohta, 50% dalaveresusega ristanditelt saadi 1,84 talle poegimise kohta (Zarenz, Kaart, 2000)
a. imporditi 1 jäär ning 2002.a. 4 jäära ja 19 utte. Dala tõug Dala tõugu lambaid kasvatatakse Eestis alates 1994. aastast, kui Norrast imporditi 25 utte ja 5 jäära. Praegu kasvatab dala tõugu lambaid Tiina Paap Pärnumaal. Dala lambatõug on Norras arvukaim, selle osatähtsus moodustas 1993. a. 45% jõudluskontrolli all olevatest lammastest. Dala lambatõug on saadud eelmise sajandi lõpul kohalike norra lammaste ristamisest briti jääradega (põhiliselt leisester ja seviot). Dala lammaste aretuses on hiljem kasutatud oksforddauni, tekseli, staigari (kohalik norra lambatõug) ja soome maalammast. Tänapäeval tuntakse dala tõugu kui head karjamaakasutajat, kes on suure viljakusega ning hea liha-ja villajõudlusega. Eestisse imporditud dala uttedelt on saadud 2,02 talle poegimise kohta, 50% dala veresusega ristanditelt saadi 1,84 talle poegimise kohta (Zarenz, Kaart, 2000). Dala tõugu jäärade paaritamisel lihatõugu uttedega on võimalik Eestis saada suure
annaabi.ee 
