· Rosseau pooldaja- tagasi loodusesse ja lapsepõlve "Mirgorod"- (jutustused); tulevad sõjateemad. Kahesugune vaprus: · lihtsõduri vaprus on loomulik, sest tema kaitseb oma maad · aadliohvitser on sõjas vapper seetõttu, sest see on vajalik karjääritegemiseks 1854- "Sevastoopoli jutustused- Venemaa kaotab olulise lõunasadama Sevastoopoli inglise- prantsuse- türgi vägedele. Leiab, et kaotatakse seetõttu, et sõdurid pole hingelt sangarid. Tuleb Sevastoopolisse kaotuse tõttu tagasi. Mõtisklusaastad. Tahab kaotada pärisorjust reformide teel. Leiab, et kogu inimkond paraneks, kui inimene end kõlbeliselt muudaks. 1861 teeb Tolstoi oma esimese reisi Lääne-Euroopasse, milles pettub. Tahab venemaal rahvale läheneda, avab Jasnaja Poljanas talurahva kooli. Arvab, et aadlikud peaksid talurahvalt õppima. Koolis rakendab vabakasvatuse põhimõtteid. Abiellub Sofja Bersiga, 13 last. Kavatseb hästi palju keeli õppida, kuid juhtub et
Tal on üldse väga palju omapäraseid mõtteid. Suhtumine sõjasse väga vastuoluline, arvab, et sõda on suur kurjus, teistpidi arvab, et sõda viib inimarengut edasi. Siis on tema meelest kahesugust vaprust. Lihtsõduri vaprus on niinimetatud õige vaprus, sest tema kaitseb sõjas oma maad, oma kodu, aga ohvitserivaprus on mäng, sest ohvitser püüab pidevalt teistele ohvitseridele näidata kui edukas ja julge sõjaväelane ta on. Seal Kaukaasias satuvad mõlemad vennad Tolstoid Sevastoopolisse, koht Krimmis. Ja Tolstoi on seal Sevastoopolis Vene-Türgi sõja aegu, 1854-1855. Siin tal siis valmis selline teos ,,Sevastoopoli jutustused." Sõda lõppes Venemaale kaotusega, see sõda, kus Nikolai I kahtlastel põhjustel suri, kuigi arvatakse, et sellepärast, et Venemaa kaotas oma olulise lõunasadama. Uus tsaar Aleksander II, kellest olu küllaltki palju Venemaale kasu ja tulu, aga venelased ise lõid ta maha. 50ndate aastate teine pool on Vene elus selline tõusuaeg. Uus
situatsioonides kus on vaja olla julge, kus mitte. ,,Rünnak" ja ,,Metsaraie" nende tegelased toetuvad raamatulikele sabloonidele. Kaukaasia-perioodil kujuneb välja mitu liini, mida Tolstoi hakkab hiljem jätkama. ,,Elu aadlimõisas" isiklikel mälestustel, teine liin sõjateema, kolmas liin mõisnik ja tema suhted talupoegadega. Nehljudov autobiograafiline tegelane. Tolstoi otsustab sõjaväest erru minna, kuid on alanud Krimmi sõda. T satub Sevastoopolisse, kus toimusid kõige rängemad lahingud. Mitmed tema polgukaaslased on kirjutanud mälestusi Tolstoi istus kaevikus ja ei pidanud vajalikuks sõjategevusse astuda. Ta pani kõik kirja. T oli väga üleolev, isekas ja iseseisev. Ta kirjutab oma kolm kuulasat ,,Stevastoopoli jutustust", mis avaldatakse Sovremennikus. Tolstoi kasutab muusikalise kompositsiooni võtteid, kirjutades teist Stevastoopoli jutustust. Erru minna õnnestub tal alles 1855. aastal
Kirjutab ka sõjakogemustest. „Rünnak“ Suhtumine sõjasse on vastuoluline. Lihtinimese, sõduri, soldati, mägilase seisukohalt on tegu elu loomuliku osaga elust. Kaitsevad, täidavad kohust. Ohvitserid (ise üks neist) aga pigem mängivad kangelast, uhkeldavad. Osalemine sõjas pigem uhkeldamine. Hirmu ei tohi välja näidata, pead olema tugev, muidu oled tühine. Suhtumine sõjasse eitav. Mõnevõrra muutub 1854, kui ise laseb saata end Sevastoopolisse. Tänapäeval nii Ukraina kui Venemaa laevastikud. Tollel ajal Vene-Türgi sõda. Alguses läks hästi, kui Prantsusmaa ja Inglismaa sekkusid, piirati vene väed ümber. Tolstoi sõdib tublilt, Sevastoopol vallutatakse. Triloogia „Sevastoopoli jutustused“ Teeb etteheiteid. Sõdurid on kui orjakari, kes peavad halbades tingimustes hakkama saama, sõdima. Ohvitserid peavad valle, käivad siidis, joovad šampust. Tolstoi väärtustab igapäevast kohusetäitmist. Tolstoi nägi ja väljendas
annaabi.ee 
