ultrafiltreerimise teel, ei dialüüsu ja difundeeruvad halvasti, on nähtavad ultramikroskoobiga. Molekulaardisperssed süsteemid on süs, mille peenestusaste on > 10 9 m-1, kuubi serva pikkus on < 10-9 m. Süsteemi osakesed ei ole eraldatavad filtreerimisel, ei sedimenteeru, dialüüsuvad ja difundeeruvad hästi, pole nähtavad ei ultra- ega tavalise mikroskoobiga. 3. Sedimentatsioonanalüüsi põhimõte on määrata ära sadenemiskiiruse abil settivate osakeste suurust. FK 18/19 1. Elektroodi normaalpotentsiaal võrdub elektroodi potentsiaaliga, kui reaktsioonist osavõtvate ainete aktiivsused on võrdsed ühega. 2. Difusioonipotentsiaaliks nim kahe eri lahuse piirpinnal esinevat potentsiaali hüpet, mille põhjustab eri ioonide isesugune liikuvus. 3. EMJ on mõõtmisel saadud maksimaalne elektroodide vaheline pinge. Galvaanielemendi emj E võrdub üldjuhul, kui difusioonipotentsiaali ei arvestata, elektroodide potentsiaalide vahega
nimetada ka merede loodusgeograafiaks.Geoloogiline naol, sisuliselt on tehnorandla ka Tallinna lahe rannakule ehitatud okeanograafia on teadus merepohja geoloogiast. Uuritakse Pirita tee. Randlate arengut kujundavad looduslikud tegurid: merede ja ookeanide pohja ehitust ja teket ning tehakse selle Lainetus; Jaa; Hoovused; Tuul; Maapinna kerkimine. Vees ja pohjal jareldusi mineviku kohta, mis omakorda aitab ennustada voolusangi pohjas olevate settivate osakestega toimub kaks tulevikus asetleidvaid geoloogilisi protsesse. Keemiline erisuunalist protsessi: 1) settimine -raskusjou mojul langevad okeanograafia uurib merevee keemilist koostist, reostust ja selle holjuvad osakesed teatud kiirusega voolusangipohja suunas, 2) likvideerimise voimalusi. Bioloogiline okeanograafia on teadus resuspensioon -voolusangi pohjas olevad osakesed tommatakse mereelustikust
reoaine osakesed. Konstruktsioonilt on sõelad kas trumli- või lindikujulised ning neil eraldatud osakesed uhutakse veega kas pidevalt või perioodiliselt ära. Sõelu kasutatakse sagedamini tootmisvee eelpuhastuseks. Asulate ja linnade puhastusjaamades on mehaanilise puhastuse põhiseadmeks settebassein e. setiti, kus veest suurema tihedusega lahustumatud reoaine osakesed settivad raskusjõu toimel setiti põhja. Kui settivate osakeste hulk vees on väike, siis on tegemist osakeste vaba settimisega, kus osakesed ei sega üksteise liikumist. Osakesed võivad settimisel aga ka põrkuda ning ühineda suuremateks helvesteks, mille juures settimiskiirus kasvab (protsessi nimetatakse flokulatsiooniks). See võib olla eesmärgiks väikese tihedusega peente osakeste efektiivsemal eraldamisel. Sel puhul räägitakse flokuleerivast settimisest, mis on üheks vaba settimise alaliigiks
osakesed. Konstruktsioonilt on sõelad kas trumli- või lindikujulised ning neil eraldatud osakesed uhutakse veega kas pidevalt või perioodiliselt ära. Sõelu kasutatakse sagedamini tootmisvee eelpuhastuseks. Asulate ja linnade puhastusjaamades on mehaanilise puhastuse põhiseadmeks settebassein e. setiti, kus veest suurema tihedusega lahustumatud reoaine osakesed settivad raskusjõu toimel setiti põhja. Kui settivate osakeste hulk vees on väike, siis on tegemist osakeste vaba settimisega, kus osakesed ei sega üksteise liikumist. Osakesed võivad settimisel aga ka põrkuda ning ühineda suuremateks helvesteks, mille juures settimiskiirus kasvab (protsessi nimetatakse flokulatsiooniks). See võib olla eesmärgiks väikese tihedusega peente osakeste efektiivsemal eraldamisel. Sel puhul räägitakse flokuleerivast settimisest, mis on üheks vaba settimise alaliigiks
Liiva- ja rasvapüünised – püüavad kinni liiva ja pinnal ujuv rasv kõrvaldatakse kaapmehhanismiga. Settebassein ehk setiti – veest suurema tihedusega lahustumatud reoaine osakesed settivad raskusjõu toimel setiti põhja. Flotaatorid – flotatsioonil tõstavad väikesed õhumullid heljumiosakesed veepinnale, kuhu moodustunud vaht eemaldatakse pinnakraapidega. Flotatsioon sobib eriti väikese tihedusega aeglaselt settivate osakeste eraldamiseks veest. Filtrid – filtratsioonil peetakse reovees olevad heljumiosakesed kinni teralisest puistematerjalist moodustatud filtrikihis. Vesi voolab läbi filtri ülalt alla. Kolme esimest seadet kasutatakse eelpuhastuses eraldamaks jämedaid ja raskeid heljuvaine osakesi, mis võivad häirida pumpade ja muude seadmete tööd. 10. Reovete keemiline puhastus Keemilise puhastuse olemus seisneb reaktsiooni tekitamises puhastuskemikaali ja veest
Setitid on põhiplaanis kas täisnurksed või ümmargused. Vesi võib setitis liikuda kas horisontaal- või püstsuunas. Setitite põhja kogunev sete (muda) kõrvaldatakse regulaarselt kraapmehhanismi abil algul mudapunkrisse ja sealt pumbaga mudakäitlusele. Flotatsioonil tõstavad väikesed õhumullid heljumiosakesed veepinnale, kuhu moodustunud vaht eemaldatakse pinnakraapidega. Flotatsioon sobib eriti väikese tihedusega aeglaselt settivate osakeste eraldamiseks veest (rasv). 6) Filtratsioonil peetakse reovees olevad heljumiosakesed kinni teralisest puistematerjalist (liiv) moodustatud filtrikihis. Vesi voolab läbi filtri ülalt alla. Filtrimaterjalina võib kasutada ka aktiveeritud sütt, mille graanulitel on väga suur kontaktpind. Aktiivsüsi adsorbeerib veest mitmesuguseid aineid. 6. Reovete keemiline puhastus Vastus: Keemiline puhastus reaktsiooni tekitamine puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist
Setitid on põhiplaanis kas täisnurksed või ümmargused. Vesi võib setitis liikuda kas horisontaal- või püstsuunas. Setitite põhja kogunev sete (muda) kõrvaldatakse regulaarselt kraapmehhanismi abil algul mudapunkrisse ja sealt pumbaga mudakäitlusele. Flotatsioonil tõstavad väikesed õhumullid heljumiosakesed veepinnale, kuhu moodustunud vaht eemaldatakse pinnakraapidega. Flotatsioon sobib eriti väikese tihedusega aeglaselt settivate osakeste eraldamiseks veest (rasv). 6) Filtratsioonil peetakse reovees olevad heljumiosakesed kinni teralisest puistematerjalist (liiv) moodustatud filtrikihis. Vesi voolab läbi filtri ülalt alla. Filtrimaterjalina võib kasutada ka aktiveeritud sütt, mille graanulitel on väga suur kontaktpind. Aktiivsüsi adsorbeerib veest mitmesuguseid aineid. 6. Reovete keemiline puhastus Vastus: Keemiline puhastus – reaktsiooni tekitamine puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist
toimel setiti põhja. Lihtsaim setiti toimib perioodilises režiimis. Reovesi täidab reservuaari ja seejärel reoaine osakesed settivad seisvas vees. Sobiva aja järel selginud vesi juhitakse pinnalt ära ja põhja settinud muda kõrvaldatakse. 5)Flotatsioonil tõstavad väikesed õhumullid heljumiosakesed veepinnale, kuhu moodustunud vaht eemaldatakse pinnakraapidega. Flotatsioon sobib eriti väikese tihedusega aeglaselt settivate osakeste eraldamiseks veest (rasv). 6) Filtratsioonil peetakse reovees olevad heljumiosakesed kinni teralisest puistematerjalist (liiv) moodustatud filtrikihis. Vesi voolab läbi filtri ülalt alla. Filtrimaterjalina võib kasutada ka aktiveeritud sütt, mille graanulitel on väga suur kontaktpind. 10.Reovete keemiline puhastus Keemiline puhastus – reaktsiooni tekitamine puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel
Setitid on põhiplaanis kas täisnurksed või ümmargused. Vesi võib setitis liikuda kas horisontaal- või püstsuunas. Setitite põhja kogunev sete (muda) kõrvaldatakse regulaarselt kraapmehhanismi abil algul mudapunkrisse ja sealt pumbaga mudakäitlusele. Flotatsioonil tõstavad väikesed õhumullid heljumiosakesed veepinnale, kuhu moodustunud vaht eemaldatakse pinnakraapidega. Flotatsioon sobib eriti väikese tihedusega aeglaselt settivate osakeste eraldamiseks veest (rasv). 6) Filtratsioonil peetakse reovees olevad heljumiosakesed kinni teralisest puistematerjalist (liiv) moodustatud filtrikihis. Vesi voolab läbi filtri ülalt alla. Filtrimaterjalina võib kasutada ka aktiveeritud sütt, mille graanulitel on väga suur kontaktpind. Aktiivsüsi adsorbeerib veest mitmesuguseid aineid. 7. Reovete keemiline puhastus Keemiline puhastus reaktsiooni tekitamine puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel
2-30 m järvedes; 100-1000m ookeanides. Miromiktilised järved – (ühendus merega põhjavee vms kaudu või sooli lahustub aluspinnast juurde) seal soolsuskihistus. Enamik järvi kihistunud. Madalad järved võivad stratifitseeruda mitu korda suvel – polümiktilised ka troopikas. Hüpolimnion – allpool metalimnioni = süvameri. Seal on liiga pime, et fotosüntees saaks toimuda. Bioloogiliselt aktiivsed ühendid jõuavad siia pinnakihtidest settivate osakeste kaudu. Et oleks epilimnion ja hüpolimnion, peab järv olema sügav + sesoonsed ilmamuutused – parasvöötmes. Epi- ja hüpolimnion erinevad üksteisest keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste omaduste poolest. Epilimnionis on toitained fikseeritud fotosünteetiliselt, produtseeritakse orgaanilist ainet, mis on vajalik elutegevuseks kõikides veekihtides. Sügavates veekihtides (hüpolimnion) akumuleeruvad laguproduktid, mis on vajalikud ülemistes kihtides.