aitab lõõgastuda, parandab tervist ja suurendab töövõimet. Tänapäevase metsade raiumise mahu juures on metsade püsimine mitmes maailma piirkonnas tõsise küsimärgi all. Metsa pindala väheneb väga kiiresti, aastas 5,2 miljonit hektarit. Maa ajaloos on olnud ka perioode, kus metsa pindala kogu maismaast on umbes 50%. Kõige kiirem metsa hävinemine leiab aset troopilises vöötmes, kus kasvavad troopilised metsad. Troopilised metsad jagunevad sesoonseteks ja humiidseteks. Sesoonsetes metsades on sademeid kuni 2000 millimeetrit aastas ning kuivaperiood võib kesta kuni 5 kuud. Humiidsetes esineb sademeid üle 2000 millimeetri aastas ja kuivaperiood puudub üldse või on lühike. Selliseid metsi nimetatakse vihmametsadeks. Nendes metsades ei lange temperatuur kunagi alla 0 kraadi. Sealsed mullad on toitainevaesed, happelised ja punakad, sest aastaringne vegetatsiooniperiood kurnab mullad ära.
Kunda kultuuris paiknesid asulad siseveekogude ääres. Peale aastat 6500 eKr asustati ka rannik ja saared. Siseveekogud Siseveekogud, mererand Korilus Korilus Küttimine (mets) Küttimine (mets, meri) Kalapüük Kalapüük Enne 6500 eKr elati sesoonsetes külades (inimesd paiknesid ringi mingil kindlal maa-alal (reviiril)) Reviir maa-ala või territoorium, mis toitis ära kogukonna ning mille piires kogukond ümber paiknes. Peale 6500 eKr elavad inimesed aastaringsetes külades. Üks kogukond võis sisaldada umbes 40 inimest, sest kui on liiga vähe, ei suudeta ära toita ning kui liiga palju, ei suudeta ka. Inimesi maeti maa sisse kaevatud haudadesse, tegemist oli laip matustega. Laip pandi hauda väljasirutatud, selili
9000eKr-5000eKr oli Eestis mesooliitikum (keskmine kiviaeg). Sel perioodil oli Eestis Kunda kultuur (seda kultuuri on leitud ka Eesti naaberaladelt, peamiselt ida- ja lõuna suunas). Mesoliitikumi esimesel poolel (enne aastat 6500 eKr) olid asulad siseveekogude ääres. Pärast aastat 6500eKr asustati ka rannik ning saared. Esimesele perioodile oli omane korilus, kalandus ja küttimine (metsas). Hilisemal perioodli lisandus ka merel küttimine (hülgeid). Enne 6500 eKr elati sesoonsetes külades (kogukond paiknes ringi kindlal maa-alal, mis kandis nimetust reviir). Reviir maa-ala, mis toitis ära kogu kogukonna ja mille piires kogukond ümber paiknes. Pärast 6500eKr elati aastaringsetes külades. Külades pidi olema umbes 40 inimest, et ära toituda (kui liiga vähe või palju, siis ei suudetud). Matuste puhul olid maasse kaevatud hauad, tegemist oli laipmatustega, laip oli välja sirutatud selili. Pandi ka hauapanuseid (luust ripatsid ning tööriistad)
· 25. ja 35. laiuskraadide vahel kontinentide idaservades · vihm aastaringselt, maksimum suvel, tsüklonid sageli · igihaljad vihmametsad Tähtsamad puude perekonnad: Magnoolia, jugapuu Troopilised metsad. Asend, kliima, muld, aineringe. Troopiliste vihmametsade struktuur. Puude juurestikutüübid. Epifüüdid ja liaanid. Taimede ja loomade mutualisme. Iseloomulikud taimestiku ja loomastiku esindajad erinevates maailmajagudes. · Ekvaatoris 20.-30. laiuskraadini. · Sesoonsetes vihmametsades sademeid vähem kui 2000 m/a. · Humiidsetes vihmametsades rohkem kui 2000 mm/a. · Temperatuur ei lange kunagi alla 0oC. · Vihm tuleb tugevate valingutena enamasti pärastlõunati. · Pilves ilmaga on temperatuur peaaegu püsiv ja relatiivne õhuniiskus 100% lähedal. Selge ilmaga tõuseb temperatuur üle 30º · Kuigi püsisoojasele inimesele tundub õhk olevat lämmatavniiske, peavad puud
annaabi.ee 
