kinnistuga seotud asjaoludel. Servituut kohustab teenima kinnisasja omanikku, võimaldama teha tegu või hoiduma sellest. Teeniva kinnistu omanik on kohustatud tegema teo või hoiduma teo tegemisest valitseva kinnistu omaniku kasuks. Tee omanikuks võib olla kinnistu omaniku asemel muu isik kui seatud on servituut. Servituut on üldjuhul tasuline ning valitseva kinnisasja omanik peab maksma servituudi tasu. Servituudi tasus lepitakse kokku servituudi seadmise ajal. Kõik servituutidega seotud tehingud peavad olema notariaalselt kinnitatud. Servituudid liigitatakse reaalservituutideks ja isiklikeks servituutideks. Reaalservituute võib seda, kui nad vastavad reaalservituudi mõistele ja sisule. Erinevalt reaalservituudist võidakse isiklikku servituuti seada ka vallasasjadele ja ta seatakse konkreetse isiku mitte kinnisasja huvides. Isiklik servituut esineb kasutusvalduse ja isikliku kasutusõiguse kujul. 17 16 Kõve, P., Priidu, P. (1996). Asjaõigusseadus
(1) Vara antakse tulu saamiseks teise isiku kasutusse, kui vara ei ole riigimetsa majandamiseks ajutiselt vajalik. (2) Vara kasutusse andmine toimub: 1) vallas ja kinnisasjade üürile või rendileandmisena; 2) kinnisasjade piiratud asjaõigustega koormamisena. § 56. Vara kasutusse andmise otsustaja (1) Vara kasutusse andmise otsustaja on: 1) vallas ja kinnisasjade üürile või rendileandmisel RMK juhatus või juhatuse volitatud isik; 2) kinnisasjade reaal või isiklike servituutidega koormamisel RMK juhatus või juhatuse volitatud isik; 3) kinnisasjade hoonestusõigusega koormamisel kuni 50 aastaks RMK juhatus, hoonestusõigusega koormamisel rohkem kui 50 aastaks RMK nõukogu; 4) muude piiratud asjaõigustega koormamisel RMK juhatus. (2) Vara kasutusse andmise lepingu sõlmib RMK juhatuse liige või tema volitatud isik. § 57. Vara kasutusse andmise kord (1) Vara kasutusse andmise viisid on läbirääkimine, enampakkumine ja läbirääkimine koos enampakkumisega.
sooritusele. Reaalkooramtis ei anna kasutusõigust, vaid tagab kinnisasja vastutuse omaniku soorituste tegemise eest. Hüpoteegist erineb reaalkooramatis selle poolest, et sellega tagatud sooritus võib olla ka mitterahaline ja peab olema korduv. Kasutusala Reaalkoormatisega saab koormata kinnisasja. Kui omanik soovib reaalkoormatisega koormata kinnisasja osa, peab ta kinnisasja eelnevalt jagama. Kinnisasja on jagamata võimalik koormata ainult servituutidega. Seadus ei sätesta eraldi mitme kinnisasja koormamist ühe ja sama reaalkoormatisega. Kui reaalkoormatisega koormatud kinnisasi jagatakse, jäävad koormavad õigused kehtima. Kinnisomandi mõttelise osa koormatavus reaalkoormatisega tuleneb mõttelise osa koormamise üldisest regulatsioonist. Kas koormata saab ka kaasomandi mõttelist osaosaliselt ja ainuomandi mõttelist osa, see seadusest otseselt ei ilmne.
on käesoleva Lepingu sõlmimiseks laekunud Müüja pangaarvele. 6. Müüja õigused ja kohustused 6.1. Müüja kohustub kuni kinnisomandi üleminekuni mitte sõlmima tehinguid Lepinguobjekti koormamiseks mistahes teiste isikute õigustega. 7. Ostja õigused ja kohustused 7.1. Ostjal on õigus muuta Lepinguobjekti sihtotstarvet ainult Eesti Vabariigi seadusandlusega sätestatud korras. 7.2. Ostja on kohustatud näitama üles head tahet kinnisasja mistahes servituutidega koormamise vajaduse ilmnemisel ja vaatama taotlused läbi võimalikult lühikese tähtaja jooksul 7.3. Ostja kohustub tagama vaba juurdepääsu kõikidele käesoleva Lepinguobjektiks olevatele maa-alustele ja maapealsetele tehnilistele võrkudele remondi- ja korrashoiutöödeks ning mitte kahjustama neid. 8. Hüpoteegi seadmine 8.1. Omanik seab käesoleva Lepingu alusel kinnistusraamatusse sisse kantavale kinnistule, asukohaga Tallinn . . . . . . . . . . . .
annaabi.ee 
