Loosi võitja võib valida: 1) mängu alustamise servimise või vastuvõtmisega või 2) teatud lauapoolel mängimisega. Loosi kaotanud mängijale/paarile jääb vastupidine valik. Üldjuhul muutub iga kahe punkti järel vastuvõttev mängija või paar servijaks. Kui mõlemad mängijad või paarid on saavutanud 10 punkti või kiirendussüsteemi rakendamisel saab iga mängija servida järjest ainult ühe korra. Mängija, kes eelmises setis alustas servimist, on järgmises setis esimeseks vastuvõtjaks. Paarismängus otsustab see paar, kel on õigus esimesena servida, kumb mängijatest alustab esimeses setis servimist. Vastuvõttev paar otsustab, kumb mängijatest alustab vastuvõtmist. Järgmistes settides valib serviv paar esimese servija vabalt, esimeseks vastuvõtjaks on see mängija, kes servis temale eelmises setis. Paarismängudes muutub servimisõiguse üleminekul alati eelmine vastuvõtja servijaks ja eelmise servija partner vastuvõtjaks
on jagatud keskelt 1,55 m kõrguse võrguga kaheks. Mängijad löövad reketitega sulgpalli edasi-tagasi üle võrgu ja püüavad sundida vastast eksima (lööma palli võrku, väljakupiiridest välja või laskma selle oma väljakupoolele maha kukkuda). Punkti võib võita vaid serviv pool (nagu võrkpallis enne selle viimaseid reeglimuudatusi) kui servinud pool eksib, läheb servimisõigus üle vastaspoolele; kui eksib aga servi vastuvõttev pool, võidab servija punkti ja võib jätkata servimist. Sulgpalli ajalugu Eestis: Esimese Eesti Vabariigi ajast on teada, et sulgpalli mängiti Tallinna Kommertskoolis, ilmselt siis kehalise kasvatuse tunnis. Mänguks vajalik varustus reketid, pallid ja võrk laenutati tolleaegsest Inglise saatkonnast. Sulgpalli edasine levik Eestis (ENSV-s) on tihedalt seotud selle mängu levikuga NSVL-s. Aastal 1957 peeti Moskvas ülemaailmse noorsoo ja üliõpilaste festivali raames esimesed suuremad sulgpallivõistlused NSVL-s
............................. (8) edasi-tagasi üle võrgu ja püüavad sundida vastast ........................ (9) (lööma palli võrku, väljakupiiridest välja või laskma selle oma väljakupoolele maha kukkuda). ....................... (10) võivad võita mõlemad pooled. Kui servinud pool eksib, läheb ............................... (11) üle vastaspoolele, kui eksib aga servi ........................................ (12) pool, võib servija jätkata servimist. 9. Kui kõrgele võib tavamängijal sulgpalli mängides pulss (SLS) 70nelt löögilt tõusta (ligikaudu)? a) SLS kuni 125 lööki/min b) SLS kuni 170 lööki/min c) SLS kuni 145 lööki/min 10. Sulgpall on olümpiaalade seas alates aastast... a) 1988 b) 1992 c) 1984 11. Sulgpalli mängitakse alates... a) 18nendast sajandist b) 16nendast sajandist c) 17nendast sajandist 12. Kolmegeimiline mäng kestab ligikaudu... a) 45 min b) 1h 10 min c) 1h
1,55 m kõrguse võrguga kaheks. Mängijad löövad reketitega sulgpalli edasi-tagasi üle võrgu ja püüavad sundida vastast eksima (lööma palli võrku, väljakupiiridest välja või laskma selle oma väljakupoolele maha kukkuda). Punkti võivad võita mõlemad pooled(nagu võrkpallis peale selle viimaseid reeglimuudatusi). Kui servinud pool eksib, läheb servimisõigus üle vastaspoolele, kui eksib aga servi vastuvõttev pool, võib servija jätkata servimist. 10 harjutust algajatele: 1. Esimese asjana tuleks harjutada reketi õigesti käes hoidmist. 2. Alustuseks on hea harjutus sulgpalli vastu seina löömine. Löö lihtsalt sulgpalli vastu seina, et see liigutus endale kätte saada. Samuti treenib see sinu kätt. 3. Harjuta erinevaid löömisvõimalusi(eest, tagant, ülepea jne). 4. Harjuta vastupidavust ja õiget hingamist. 5. Jalgade töö on sulgpallis väga oluline, seega treeni oma jalgu. Võiksid näiteks joosta,
1,55 m kõrguse võrguga kaheks. Mängijad löövad reketitega sulgpalli edasi-tagasi üle võrgu ja püüavad sundida vastast eksima (lööma palli võrku, väljakupiiridest välja või laskma selle oma väljakupoolele maha kukkuda). Punkti võivad võita mõlemad pooled(nagu võrkpallis peale selle viimaseid reeglimuudatusi). Kui servinud pool eksib, läheb servimisõigus üle vastaspoolele, kui eksib aga servi vastuvõttev pool, võib servija jätkata servimist. Baylori Ülikooli (USA) Kehakultuuriteaduskonnas (1990-ndatel) läbi viidud uuringute kohaselt kestab kolmegeimiline mäng keskmiselt 45 minutit, millest pall on mängus 20 minutit. Selle aja jooksul teeb üks mängija oma liikumises vähemalt 350 üle 90-kraadist suunamuutust ja lööb palli umbes 400 korda. Umbes 150 neist löökidest on sooritatud nn. täisõlaga (kogu kerega). Normaalses konditsioonis mängijal võib pulls tõusta 72-lt löögilt 125-le südamelöögile minutis. 3
paarismängus on korra medalile tulnud ka Tiit Vapper. Mängijad löövad reketitega sulgpalli edasi-tagasi üle võrgu ja püüavad sundida vastast eksima (lööma palli võrku, väljakupiiridest välja või laskma selle oma väljakupoolele maha kukkuda). Punkti võib võita vaid serviv pool (nagu võrkpallis enne selle viimaseid reeglimuudatusi) kui servinud pool eksib, läheb servimisõigus üle vastaspoolele; kui eksib aga servi vastuvõttev pool, võidab servija punkti ja võib jätkata servimist. Kuni 20. sajandi lõpuni mängiti sulgpalli valdavalt vaid süsteemis "kolmest parem", st. mängu võitmiseks pidi üks pool võitma kaks geimi. Üks geim mängiti 15 punktini, väljaarvatud naisüksikmängus, kus geim lõppes peale 11. punkti saamist. Geimi lõpus viigiseisul 14:14 (10:10) võis servi vastuvõttev pool valida, kas jätkatakse mängu veel ühe või kolme punkti võiduni, st. kas geim lõppes endiselt peale ühe poole 15. (11.) punkti saavutamist või jätkati
1977. aastal peeti Malmös esimesed maailmameistrivõistlused sulgpallis. Mängijad löövad reketitega sulgpalli edasi-tagasi üle võrgu ja püüavad sundida vastast eksima (lööma palli võrku, väljakupiiridest välja või laskma selle oma väljakupoolele maha kukkuda). Punkti võib võita vaid serviv pool kui servinud pool eksib, läheb servimisõigus üle vastaspoolele; kui eksib aga servi vastuvõttev pool, võidab servija punkti ja võib jätkata servimist. Rahvusvahelise Sulgpalliföderatsiooni asutasid 1934. aastal 9 riiki. Tänapäeval on Rahvusvahelise Sulgpalliföderatsioonil 147 liiget. Olümpiaalaks sai sulgpall Barcelonas 1992. See on kaasa aidanud ala populaarsuse tõusule nii Aasia maades kui ka Suurbritannias ja Skandinaavias. Suur osa tänapäeva tippsulgpallureid pärineb Ida-Aasiast, näiteks Indoneesiast, Hiinast ja Malaisiast. Lk 2 Sulgpalli ajalugu maailmas
annaabi.ee 
