E)töökeskkonda,eralduvaidgaase,Kiirgust,müra,ergonoomikat jm. 4.keevitaja konkreetne käeline tegevus keevis õmbluse tegemisel. 5.Põkkliide,nurkliide,otsliide,katteliide,T-liide. 6.põkkõmblus BW-põkk liide otsliide Nurkõmblus FW-nurkliide katteliide T-liide 7.PA-allasend PB-allnurk PC-horisontaal seinal PD-ülanurk PE-laeasend PF-vertikaal altülesse PG-vertikaal ülevalt alla 8.keevitamiseks ettevalmistatud detailide vaheline ruum (materjali paksus ,pikkus,Pilulaius 9.Õmbluse paksus servavahemiku kohal mõõdetud risti põhimetalli pinnaga 10.Põhimetalli sulamatta osa kus esinevad mikrostruktuuri muutused.
Keevitusvann ehk keevisvann keevitamise ajal sulas olekus olev põhi- ja lisametall, millest tardumisel moodustub õmblus Servavahemik keevitamiseks ette valmistatud detailide vaheline ruum. 3-mõõtmeline ruum(materjali paksus, -pikkus ja pilu vahe) Pilu laius õmbluse juurepindade või servade vahekaugus L Pilu laius Juurepindade vahekaugus t paksus h materjali pikkus Keevisläbim keevismetall, mis kantakse servavahemiku peale ühekordse elektroodi või põleti liikumisega. Võib olla 1-mitu Keevitusjärjestus Keevitusläbimite keevitamise järjekord: Juured -> külgedelt keskele Keevise laius Keevisõmbluse ja põhimetalli lõikejoonte vahekaugus toote esipinnal Läbikeevitus, läbikeevitussügavus Õmbluse paksus servavahemiku kohal mõõdetud risti põhimetalli pinnaga Termomõju tsoon Põhimetalli sulamata osa, kus esinevad mikrostruktuuri muutused
11. Keevitusgaasid- atsetüleen ja hapnik balloonides. Gaaskeevitusseade: gaasireduktor, tagasilöögiklapid, keevitusvoolikud, põleti. Põlevgaasina võib kasutada veel vesinikku (kallis), looduslikku gaasi, propaani, butaani või bensiiniaurusid. 12. Elektroodi läbimõõt valitakse materjali paksuse, õmbluse servakuju ja õmbluse ruumilise asendi järgi. Keevitusvoolu tugevus sõltub elektroodi läbimõõdust, põhimetalli paksusest ja servavahemiku kujust, keevitusläbimitest, elektroodi tüübist, keevitusasendist põhimetalli sobivusest jm. 13. Millised nõuded esitatakse käsitsi kaakeevitamisel kasutatavatele vooluallikatele? 14. Minimaalne tühijooksupinge on käsikaarkeevitusel piiratud keevituskaare süütamise tingimustega. 15. Elekterkontaktkeevitusel toimub metallide ühendamine detaile läbiva elektrivoolu ja survejõu rakendamise toimel. Reegline on liitekoht kõrgema elektritakistusega
makrolihvil või ultrahelikontrolliga. Nõuded keevisõmbluste kvaliteedile kantakse joonisel õmbluse tähistuse sabaosasse või joonise kirjanurga peale märkusega, nt: keevitusdefektid ISO 5817/B. Nurkõmbluste juures kontrollitakse õmbluse kõrgust vastavate mõõturitega (joonis 2.3), aga ka kaatetite erinevust, sisselõikeid, pealevalgumist, õmbluse kumerust. Põkkõmbluste korral on põhilisteks keevitusdefektideks sisselõiked, liigkumerus, läbikeevitamatus, servavahemiku mitte- täitmine jt. Kogenud keevitaja on võimeline visuaalselt hindama väliseid keevitusdefekte ja õmbluse mõõtmeid. 14 C B A a Joonis 2.3. Nurkõmbluse mõõturid. a a Joonis 2.4. Keevisõmbluse võimalikud kujud
Põhilisteks on elektroodide tootlikkus ja hind. Elektroodi läbimõõt valitakse materjali paksuse, õmbluse servakuju ja õmbluse ruumilise asendi järgi. Asendiõmblusi tehakse peenemate elektroodidega (alla 4 mm). Nurkõmbluse keevitamisel valitakse elektroodi läbimõõt kaateti ja asendi järgi. Madalsüsinikteraste keevituselektroodide läbimõõt lehe paksusel kuni 3...4 mm peaks olema võrdsed. Keevitusvoolu tugevus sõltub elektroodi läbimõõdust, põhimetalli paksusest ja servavahemiku kujust, keevitusläbimitest ( juure või täitvad läbimid), elektroodi tüübist, keevitusasendist, põhimetalli soojusjuhtivusest jm. Maksimaalne keevitusvool on piiratud antud eletrooditüübile lubatud maksimaalse voolutihedusega. minimaalne keevitusvool on piiratud keevituskaare normaalse põlemise tingimustega. Suurim lubatud keevitusvool on paksukattelistel elektroodidel ja kasvab efektiivsuse suurenedes. Keevitusvoolu ligikaudseks määramiseks kasutatakse järgmisi valemeid:
Töövahendiks on keevituspõleti. Põlevgaasidest kasutatakse vesinikku, propaani, butaani või bensiiniaurusid 41. Kuidas valitakse keevitusreziimi parameetrid (elektroodi läbimõõt ja keevitusvool) käsitsi kaarkeevitamisel kaetud elektroodidega? Läbimõõt valitakse materjali paksuse, õmbluse servakuju ja õmbluse ruumilise asendi järgi. Keevitusvoolu tugevus sõltub elektroodi läbimõõdust, põhimetalli paksusest ja servavahemiku kujust, keevitusläbimitest, elektroodi tüübist, keevitusasendist, põhimetalli soojusjuhtivusest jm. 42. Millised nõuded esitatakse käsitsi kaarkeevitamisel kasutatavatele vooluallikatele? Reeglina kasutatakse madalapingelist (15...40 V) ja suurt voolu (15...500 A) andvat erikonstruktsiooniga vooluallikat. Ohutuse seisukohalt piiratakse tühijooksupinget 43. Mis määrab keevitusvooluallika tühijooksupinge (vallaspinge) minimaalväärtuse?
annaabi.ee 
