mitu ümberkülvi, et saada puhas mikroorganismide puhaskultuur. 3. Millel põhineb mikroorganismide identsifitseerimine? Mikroorganismide identsifitseeimine (mikroobi liigi või tüve määramine) põhineb mikroorganismide morfoloogilistel, kulturaalsetel, biokeemilistel, keemilistel aga ka seroloogilistel tunnustel. 4. Milliste kuluturaalsetel tunnustel põhineb mikroorgansmide identsifitseerimine? Kolooniaid iseloomustatakse nende kuju, suuruse, värvuse, pinnatekstuuri, servajoone, profiili ja konsistentsi kaudu. 5. Millised raku moefoloogilised tunnused võetakse arvesse mikroobide identifitseerimisel? Rakutunnustest võetakse arvesse: kuju, suurus, rakkude vastastikune asetus, liikuvus, viburite esinemine, paiknevus, endospooride esinemine ja asetus , kapsli esinemine. 6. Kas on võimalik söötme omaduste põhjal määrata mikroobide liikuvust? Liikuvad bakterid annavad söötmes hargnenud, suletaolise kasvu. Mitteliikuvad
Seetõttu ei soovitata võrrelda omavahel parameetreid, mis on saadud erinevate ruumiliste lahutustega piltide baasil. Samuti kujutavad jooni erinevalt vektor- ja rasterpildid. Viimasel juhul on areaali ümbermõõdu ja piirjoonte pikkuse väärtused pildi nn. astmelisuse tõttu suuremad kui vektorpildilt mõõdetuna. Servaindeks toob esile areaalide servajoonte käänulisuse. Mitmekesisuse analüüsi tarvis väljatöötatud valemi põhjal osutab selle parameetri suur väärtus areaalide servajoone käänulisusele. Juhul, kui areaalid omavad võrdseid pindalaid, siis mida pikem on servajoon, seda käänulisem (sopilisem) ta on ning seega suurem on ka servaindeks. Väike servaindeks toob esile servajoonte väiksema käänulisuse. Servaindeksi abil saab hinnata maastiku või klassi fragmenteeritust, lisaks tuleks analüüsil käsitleda ka areaalide arvu ja areaalide suurusi Kujuindeks mõõdab kuju keerulisust võrrelduna standardkujuga. Rasterpildil on selleks ruut, vektorpildil ring
Kirjeldab, kuidas looduse alamhulk, mis def reaalsusmudeliga, arvutis modelleeritakse: 1. Geomeetria (punkt, joon, pind, tekst) 2. Atribuudud (tabelite struktuur) 3. Topoloogia reeglid (digida) Seos reaalsusmudeliga pole üks-ühene. Looduses olev nähtus võib olla arvutis kirjeldatud ühe või mitme objekti abil (nt hoone servajoone ja viidapunktiga) · Esitusmudel - Sisuliselt määratleb ära mingi toote (kaardi). Esitusmudelis valitakse andmemudeli alamhulk ning moodustatakse sellest visuaalselt tajutav kujutis kas arvutiekraanil, paberil trükiprotsessis või viimasel ajal ka plotteril. Paberkujul levitavate andmete esitusmudel kirjeldab leppemärkide süseetmi (suurusi mm), kaardi värve
o Määrata kauguseks 48,5 mm (pool telje pikkust + pool kere laiust; 35+13,5) [joonis 4-16;b] 35 3d modelleerimine a b joonis 4-16 4.8 Ratta lisamine o Vedada ,,Ratas" töölauale o Siduda ,,Ratta" sisselõike ava servajoon ,,Telje" servajoone külge [joonis 4-16;a] o Määrata kauguseks 3 mm [joonis 4-16;b] a b joonis 4-17 4.9 Peegeldamine Sümmeetriliste koostude puhul on otstarbekam korduva detailide paigaldamise asemel kasutada peegeldamist. Et peegeldamine oleks võimalikult lihtsalt teostatav on juba detaile luues otstarbekas paigutada loodav detail selle plaani
annaabi.ee 
