Selle tõttu ei ole täisväärtuslikku elu elaval inimesel ohtu jääda sõltuvusse arvutist ja internetist. Ise-enesest pole see ju halb. Halva poole pöörde võtab asi siis kui ületatakse normi piir ning hakatakse unarusse jätma reaalne elu (töö, suhted pere ja sõpradega jms). Miks inimesel sõltuvusest on raske välja tulla? Sõltuvustegevusega kaasneb hasart, mis psühholoogiliselt avaldub selliselt, et sõltuvustegevuse ajal tõuseb veres serotoniinitase, mis annab ajutise joovastava rõõmutunde. See ei kesta küll kaua, kuid on piisavalt nauditav, et kiiresti harjumust kujundada. Kuna inimesel on juba loomuses vältida ebameeldivat ja korrata meeldivat, siis püütakse meeldiva tegevuse juurde alati tagasi pöörduda ja nii hakkab tavaline elu, kus pole hasarti, tunduma igav ja hall. Algul on hasarttegevus ainult püüe pääseda tüdimustundest, kuid hiljem tekitab see uue probleemi: sõltuvuse hasardist
2.8 Biokeemilised uuringud Serotoniini sisaldus ajuvedelikus on kurjategijatel keskmiselt madalam kui normikuulekatel. Serotoniini sisaldusega seotakse inimese võimet tunda ennest hästi ja õnnelikult. Ollakse veendunud on serotoniini sisaldus inimese organismis on ette määratud bioloogiliselt. Samuti on leitud, et naiste kuritegelik aktiivsus on kõrgem vahetult menstruatsioonile eelnevatel päevadel. Üks serotoniinitase on veres ja teine on ajus. See, mis veres on, see ajju minna ei saa. Peab ise ajus tekkima. Tavaliselt ajus madalam ja veres kõrgem. Uurijad on leidnud ka seda, et parim ennustav faktor (kui lapsed on 7a) agressiivsuse, noorsookuritegevuse, hilisema kuritegeliku vägivalla suhtes on pliimürgitus. Teine on aneemia (seos kaltsiumi, tsingi ja teiste vajalike mineraalide puudusega), mis on seotud toksiinidele vastuvõtlikkusega. Sotsioloogilised mikrotasandi teooriad kriminoloogias 3.1
3.1.2.6 Ajukeemiast tingitud nähtused? Teadlased (näiteks Zalika Klemenc-Ketis) on avastanud väga tugeva seose surmalähedaste kogemuste tajumise ja vere kõrgenenud süsinikdioksiidi ning vähemal määral ka kaaliumi taseme vahel. Teadlased usuvad seda, et süsihappegaas muudab inimese aju keemilist tasakaalu ja nii kutsub see esile valguse, tunnelite ja surnud inimeste nägemise. Kuid enne surma kogetavat eredat valgust võib põhjustada ajus tõusev serotoniinitase, mida on näiteks Alexander Wutzler oma teadusuuringutes tuvastanud. Neurobioloogid on juba kaua aega arvanud seda, et surmalähedaste kogemuste tekkepõhjused on seotud just aju virgatsainetega. Kõige rohkem arvatakse selleks olevat just eespool mainitud serotoniin, sest see reguleerib meeleolu ja töötleb nägemise ja kuulmise kaudu saadud informatsiooni. Kuna serotoniin reguleerib valutundlikkust ja ka tuju, siis arvataksegi seda,
ja rahu tekitav meeleline sündmus. 3.1.2.6 Ajukeemiast tingitud nähtused? Teadlased on avastanud väga tugeva seose surmalähedaste kogemuste tajumise ja vere kõrgenenud süsinikdioksiidi ning vähemal määral ka kaaliumi taseme vahel. Teadlased usuvad seda, et süsihappegaas muudab inimese aju keemilist tasakaalu ja nii kutsub see esile valguse, tunnelite ja surnud inimeste nägemise. Kuid enne surma kogetavat eredat valgust võib põhjustada ajus tõusev serotoniinitase. Neurobioloogid on juba kaua aega arvanud seda, et surmalähedaste kogemuste tekkepõhjused on seotud just aju virgatsainetega. Kõige rohkem arvatakse selleks olevat just eespool mainitud serotoniin, sest see reguleerib meeleolu ja töötleb nägemise ja kuulmise kaudu saadud informatsiooni. Kuna serotoniin reguleerib valutundlikkust ja ka tuju, siis arvataksegi seda, et kõrge serotoniinitase ajus muudab inimese suremise kergemaks. Kuid on olemas ka teisi teadlaste
3.1.2.6 Ajukeemiast tingitud nähtused? Teadlased (näiteks Zalika Klemenc-Ketis) on avastanud väga tugeva seose surmalähedaste kogemuste tajumise ja vere kõrgenenud süsinikdioksiidi ning vähemal määral ka kaaliumi taseme vahel. Teadlased usuvad seda, et süsihappegaas muudab inimese aju keemilist tasakaalu ja nii kutsub see esile valguse, tunnelite ja surnud inimeste nägemise. Kuid enne surma kogetavat eredat valgust võib põhjustada ajus tõusev serotoniinitase, mida on näiteks Alexander Wutzler oma teadusuuringutes tuvastanud. Neurobioloogid on juba kaua aega arvanud seda, et surmalähedaste kogemuste tekkepõhjused on seotud just aju virgatsainetega. Kõige rohkem arvatakse selleks olevat just eespool mainitud serotoniin, sest see reguleerib meeleolu ja töötleb nägemise ja kuulmise kaudu saadud informatsiooni. Kuna serotoniin reguleerib valutundlikkust ja ka tuju, siis arvataksegi seda,