Frustratsioonitaluvus: kohanemisvõime, elamuste transformeerimisvõime, ratsionalisatsioon, sotsiaalne aktiivsus, kindlameelsus, eneseväärikus.) Afekt (tugev hingelise erutuse seisund): lühiajaline, jõuline, normiliselt kulgev, plahvastuslik reaktsioon. (1) patoloogiline efekt(haiguslikul pinnal) teadvus häirunud, mälulüngad; oma tegude tähenduse mõistmine häiritud; kontroll puudub (süüdimatuseni kvalifitseeritav, psühhiaatria kompetents) (2) "füsioloogiline" afekt (Serbski) (tegel. Psühhol.) (säilib võime mõista oma tegude tähendust ja neid juhtida, kuid see võime on piiratud): afekt kutsub esile teadlikule ja tahtelisele kontrollile mittealluva pinge-mahalaadimise tegevuses: võimukus, tormilisus, ootamatus, lühiajalisus. (kahvatumine) parasümpaatiline > sümpaatiline. Afekti diagnostilised tunnused: (I) soodustingimused- (1) afektogeenne situatsioon (konflikt); (2) isiksuslikud
teadvus on sügavasti häiritud, nii et inimene ei tunneta üldse ümbritsevat maailma, ta tegutseb impulsiivselt, oma tegevust kontrollimata. Esinevad mälulüngad. Selles seisundis inimene ei ole võimeline mõistma oma tegude tähendust ega neid tegusid juhtima. Üldjuhul toob see seisund kaasa süüdimatuse. Seda seisundit on pädevad uurima ja hindama psühhiaatrid. Füsioloogilise afekti kui termini võttis sadakond aastat tagasi kasutusele Serbski, eristamaks seda terves inimeses kulgevat normaalset protsessi haiguslikust seisundist ehk pataloogilisest afektist. Kahjuks on termini ,,füsioloogiline afekt" laiemalt omaks võetud tülgendus ebatöpne ja isegi desorienteeriv, sest selle seisundi kutsuvad esile hingelist ehk psühholoogilist laadi põhjused, üleelamised (solvumine, hirm, viha, õudus). Seepärast oleks õigem vaadeldavat afekti nimetada psühholoogiliseks.
Alati patoloogiline. Võib olla normaalne reaktsioon erilises olukorras, sinna võivad sattuda täiesti normaalsed inimesed. Tekib haiguslikul pinnal, haiguse tagajärgi kaasnev. See on psühhiaatria kompetents. 23 2. ,,füsioloogiline" afekt- (Serbski)- (tegelikult psühholoogiline)- säilib võime mõista oma tegude tähendust ja neid juhtida, kuid see võime on piiratud. Need kaks pole täiesti erinevad. Afekt kutsub esile teadlikule ja tahtelisele kontrollile mittealluva pinge-mahalaadimise tegevuses: võimukus, tormilisus, ootamatus, lühiajalisus, (kahvatumine) parasümpaatiline sümpaatiline. Inimene teeb midagi, ta ei kontrolli enam (lööb, kägistab jne). Ta teab, et see pole õige enne tegu, pärast tegu.
AFEKT (tugev hingelise erutuse seisund): lühiajaline, jüuline, tormiliselt kulgev, plahvatuslik reaktsioon. 2 afekti mõistet: 1) Patoloogiline afekt (haiguslikul pinnal) teadvus häirunud, mälulüngad; oma tegude tähenduse mõistmine häiritud; kontroll puudub (süüdimatusemi kvalifitseeritav; psühhiaatria kompetents). Afekti mõistesse suhtutakse MISTAHES AFEKT ON PATOLOOGIA!!! 2) ,,füsioloogiline" afekt (Serbski) (tegel. Psühhol.) (säilib võime mõista oma tegude tähendust ha neid juhtida, kuid see võime on piiratud). Täiesti normaalne käitumine teatud olukorras (et iga normaalne inimene käitub nii sellises ebanormaalses olukorras.) Kahjuks ühist seisukohta pole. Afekt kutsub esile teadlikke ja tahtelisele kontrollile mittealluva pinge-mahalaadimise tegevuses: võimukus, tormilisus, ootamatus, kühiajalisus. (kahvatumine) parasümpaatiline sümpaatiline.
annaabi.ee 
