Kompaktsete organite ehitus: Kompaktsed organid on ümbritsetud sidekoelise kapsliga e. kihnuga (capsula) Kapslist lähtuvad organi sisemusse põrgad e. trabeekulid (trabeculae). Sagarikud ja kimbud Sidekude jaotab organi alaosadeks, mida näärmetes nimetatakse sagarikeks (lobuli), lihastes, närvides ja kõõlustes kimpudeks (fasciculi) Sagarikevaheline e. interlobulaarne sidekude Intraparenhümatoosne e. intralobulaarne sidekude Strooma ja parenhüüm Kapsel koos põrkade või septidega moodustab organi strooma Parenhüümi all mõistetakse organi talitlust kandvate elementide kogumit, mis paikneb organisisese sarra vaheruumides Põrnas parenhüüm = pulp Torujad organid Torujates organites paiknevad ehituslikud elemendid kontsentriliselt ümber valendiku Seedetrakt, hingamisteed, kuse- ja suguteed, vere- ja lümfisooned Kihistuse kõige ulatuslikumaid alajaotusi nim. kestadeks (tunicae), viimaste alaosi kihtideks (laminae, strata)
Perikonder capsula Perichondrium articularis Periost Peritendiineum Kõõlus Periosteum Peritendineum Perineurium Strooma ja parenhüüm · Kapsel koos põrkade või septidega moodustab värat organi strooma · Parenhüümi all sagarik mõistetakse organi talitlust kandvate sagarik elementide kogumit, mis paikneb organisisese sarra vaheruumides Põrnas parenhüüm = pulp Kapsel Septid P = parenhüüm Kompaktne organ Parenhüüm Strooma Kompaktne organ
Cutis laxa korral puudub elastiin nahas, mille tõttu on nahk tavalisest vanema välimusega. Valguskahjustuse korral muutub dermise ülaosa elastiin ebanormaalseks. Sellist seisundit nimetatakse valguselastoosiks (Silm 2010: 15). 6 Alusnaha ehitus ja ülesanded. Pärisnaha all paikneb alusnahk ehk subkuutis ehk hypodermis ld. tela subcutanea. Nahaaluskude on rasvkude, mis jaguneb sidekoeliste vaheseinte ehk septidega eraldatud segmentideks (Hannuksela jt 2003:15). Nahaaluskoe paksus on keha eri piirkondades ja erinevatel inimestel väga erinev, näiteks rinnal, kõhul ja tuharatel on see tunduvalt paksem kui seljal ja jäsemetel (Roosalu 2006:242). Mitmes kohas kus nahaaluskude on õhuke kinnitub pärisnahk otse all olevasse sidekirmesse. Kõhnal inimesel on nahaaluskude 2-10 mm paksune. Rasvunud inimesel võib nahaaluskoe paksus kõhul või puusadel ulatuda koguni 10 sentimeetrini
veresooni ja samas kaitseb sooni. Selle all on hästi õhuke subendoteliaalkiht. * Keskkest - tunica media – silelihasrakkudest. * adventiitsia – sidekoeline, võivad suubuda väikesed soontesooni, mis suuremat veresoont varustavad. 28. Kompaktsete organite üldine iseloomustus. Kompaktsed organid on ümbritsetud sidekoelise kapsliga (capsula). Kapslist lähtuva organi sisemusse põrgad ehk trabeekulid (trabeculae). Kapsel koos põrkade või septidega moodustab organi strooma. Strooma all paikneb parenhüüm, ehk organi talitlust kandvad elemendid. Sidekude jaotab organi parenhüümi alaosadeks, mida näärmetes nim sagarikeks (lobuli) ja lihastes, närvides, kõõlustes kimpudeks (fasciculi). Sagarikevahele jääb sagarikevaheline sidekude. Sageli saab veel eristada koort (cortex) ja säsi (medulla) (neerul, lümfisõlmel, neerupealis, munasari, tüümus ning ka pea ja seljaaju). 29. Tsirkulatsiooniorganite jaotus ja üldine iseloomustus.
d. Vähesel hulgal mikrohatte 3) Ülejuhteosa a. 10-15 mirkomeetrit diameeter b. epiteel madal c. organelle ja hatte vähe 4) Kogumistorukesed a. Rakud kuubilised ja sirgete piiridega b. Tuum tsentraalselt 11. Lakteeriv piimanääre Glandula mammaria modifitseerunud apokriinne nääre. Iga sagar koosneb viimasüsteemist, mis eraldi juhana avaneb rinnanibul. Sagarike vahel rasvkude liigendatuna kiudsidekoeliste septidega/ Sagarikud koosnevad kuup- ja silinderepiteeliga kaetud lõpposadest – alveoolidest, sagarikevahelisest sidekoest tungivad õrnad väädid alveoolide vahele. Sekreet suunatakse alveoolidest kitsastesse ühekihilise lameepiteeliga kaetud sagarikusisestesse juhadesse ehk intralobulaarjuhadesse. Viimased suubuvad laiematesse ühekihilise kuupepiteeliga kaetud sagarikevahelistesse juhadesse ehk interlobulaarjuhadesse ning nendest omakorda veel
Koosnevad rakkude põrkadest ja nende vahel kulgevatest sinusoidsetest verekapillaaridest Pankrease endokriinrakkudel on erinevad alatüübid: A rakud (produtseerivad glükagooni) B rakud (produtseerivad insuliini) D rakud (produtseerivad somatostatiini) PP rakud (sekreteerivad pankrease polüpeptiidi) Pankreas on suuremõõtmeline nääre, mis on sidekoeliste septidega jaotatud sagarikeks Igas sagarikus on hulgaliselt seroosseid lõpposasid (pankrease morfofunktsionaalsed ühikud) – aatsinused Sagarike vahel paiknevad sagarikevahelised juhad ja pankrease peajuha, mis avaneb koos ühissapijuhaga kaksteistsõrmikusoolde Aatsinuse rakkude e pankreotsüütide ülesandeks on sekretoorse funktsiooni teostamine, apikaalses osas paiknevad sümogeeni sõmerad
annaabi.ee 
