Eesti soodes esinevad haruldased ja ohustatud taimekooslused ● Liigivaene madalsoo - kollase tarna kooslus - Peamiselt Ida-Eestis ● Liigirikas madalsoo ○ Ääristarna kooslus - Lääne- ja Loode -Eesti, levila loodepiir ○ Padutarna kooslus - Lääne- Eestis ○ Raudtarna kooslus - Läänesaartel, levila põhjapiiril ○ Mõõkrohu kooslus - Läänesaartel, Lääne-Eestis, levila põhjapiir ○ Mustja sepsika kooslus *- Lääne Saaremaa, Hiiumaa, Levila põhjapiir ○ Tõmmu nokkheina kooslus * - Loode Eestis ○ Lubika-pääsusilma kooslus - Lääne-, Kirde-, ja Põhja-Eestis ● Õõtsik-madalsoo ○ Pruuni sepsika-skorpionsambla kooslus - Lääne-Eestis ja läänesaartel ● Allikasoo ○ Pruuni sepsika-skorpionsambla kooslus - Lääne-Eestis ja läänesaartel ○ tömbiõielise loa kooslus * - Lääne-Saaremaal, levila kirdepiir
tupp-villpea Eesti soodes esinevad haruldased ja ohustatud taimekooslused Liigivaene madalsoo: • kollase tarna kooslus • Peamiselt Ida-Eestis Liigirikas madalsoo • Ääristarna kooslus Lääne- ja Loode -Eesti, levila loodepiir • Padutarna kooslus Lääne- Eestis • Raudtarna kooslus Läänesaartel, levila põhjapiiril • Mõõkrohu kooslus Läänesaartel, Lääne-Eestis, levila põhjapiir • Mustja sepsika kooslus * Lääne Saaremaa, Hiiumaa, Levila põhjapiir • Tõmmu nokkheina kooslus * Loode Eestis • Lubika-pääsusilma kooslus Lääne-, Kirde-, ja Põhja-Eestis Õõtsik-madalsoo • Pruuni sepsika-skorpionsambla kooslus Lääne-Eestis ja läänesaartel Allikasoo • Pruuni sepsika-skorpionsambla kooslus Lääne-Eestis ja läänesaartel • tömbiõielise loa kooslus * Lääne-Saaremaal, levila kirdepiir • Raudtarna kooslus
liigivaesteks ja allikalisteks soostunud rohumaadeks. Liigirikkad on levinud lubjarikkail soostunud kamarmuldadel, eeskätt Lääne- ja Loode- Eestis, Kasari ja Pärnu vesikonnas. Puuduvad Kagu-Eestis. Kõikide erinevate soostunud niitude pindalaks on Eestis tänapäeval arvatud 10000 -20000 hektarit. Olulisemad liigirikaste soostunud rohumaade taimekooslused on kahkja tarna madala mustjuure, lubika pääsusilma, lubika hirsstarna, lubika jussheina, raudtarna, ääristarna, pruuni sepsika ning tulika luht-kastevarre kooslus. Liigivaesed soostunud rohumaad Mitmesugustel leetjatel, leetunud, glei- ja turvastunud muldadel asuvad rohumaad, mis on tekkinud soostunud metsade asemele või palurohumaade soostumisel. Moodustavad üleminekuastme liigivaestele madalsoodele. Sagedamad taimekooslused on hirsstarna hariliku tarna, kollase tarna, kastekaera jussheina, hallika tarna pika tarna, jussheina karusambla, tedremarana luhtkastevarre kooslused.
Kaljukotkas (sm, r), Välja-loorkull (ms, lamm), Soo-loorkull (ms, lamm), Kassikakk (m, r), Väikepistrik (r), Rabapistrik (r) Punajalg-pistrik Eesti soodes esinevad haruldased ja ohustatud taimekooslused Liigirikas madalsoo Ääristarna kooslus Lääne- ja Loode -Eesti, levila loodepiir Padutarna kooslus Lääne- Eestis Raudtarna kooslus Läänesaartel, levila põhjapiiril Mõõkrohu kooslus Läänesaartel, Lääne-Eestis, levila põhjapiir Mustja sepsika kooslus * Lääne Saaremaa, Hiiumaa, Levila põhjapiir Tõmmu nokkheina kooslus * Loode Eestis Lubika-pääsusilma kooslus Lääne-, Kirde-, ja Põhja-Eestis 7.5. Madalsoo ja kõrgsoo (raba) võrdlus. Madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega ning seetõttu on madalsood kõige liigirikkamad. Rabad ehk kõrgsood on soode arengu kõrgeim aste. Kumer turbakiht on seal nii paks, et taimede juured
annaabi.ee 
