aastat tagasi (nö Viljaka poolkuu alad) Mesopotaamias kasvatati nisu 5000.a. eKr 1528.a. rändas nisu Lõuna-Ameerikasse 1788.a. Austraaliasse 1812.a. Kanadasse Nii algaski nisu võidukäik kogu maailmas, nüüd kasvatatakse nisu peaaegu kõikjal, eriti Ukrainas Nisu eksportijad Ukraina Kasahstan Venemaa USA Kasutamine Nisu Nisujahu (leib, sai, koogid, pudrud, pastaroad, Eksport Import manna, sepikujahu jms) Nisu liigid Kultuurnisu liike on ligi 20, mis jaotatakse paljasteralisteks ja sõklateralisteks Paljasteralise nisu terad eralduvad peksmisel kergesti sõkaldest Tähtsimad liigid on: a) pehme nisu ehk harilik nisu (saiajahu) b) kõva nisu (sellest tehakse makaronitooteid). Tuntakse: a) talinisu - suurema saagikusega, kuid nõuab ka paremaid kasvutingimusi. Talinisu külvatakse augusti lõpul või septembri algul ning tema oras elab ületalve
Graahamjahu 600 60 8 3 165 Kartulijahu 800 80 15 5 125 Riisijahu 550 55 8 3 180 Manna 700 70 10 4 145 Sojajahu 450 45 7 2,3 170 Piimajahu 450 45 7 2 220 Täisterajahu 600 60 8 165 Sepikujahu 600 60 9 Kuklijahu 650 65 9 Odrakruubid 800 80 12 4 125 Odratangud 600 60 10 3,3 145 Tatratang 840 84 Kaeratang 400 40 Hirss 900 90 Läätsed 250 25 Nisukliid peened 350 35 5 Nisukliid jämedad 200 20 3
Rukkijahu 550 55 7 3 180 Grahamjahu 600 60 8 3 165 Kartulijahu 800 80 12 4 125 Riisijahu 550 55 8 3 180 Manna 700 70 10 4 145 Sojajahu 450 45 7 2,3 170 Piimajahu 450 45 7 2 220 Täisterajahu 600 60 8 3 165 Sepikujahu 600 65 9 3 Kuklijahu 650 65 9 3 Odrakruubid 800 80 12 4 125 Odratangud 600 60 10 3,3 145 Tatratang 840 84 Kaeratang 400 40 Hirss 900 90 Läätsed 250 25 Nisukliid 150 15 3 1 665 Nisukliid peened 350 35 5 Nisukliid jämedad 200 20 3
kartulijahu 800 80 15 5 riisijahu 550 55 8 3 manna 700 70 10 4 sojajahu 450 45 7 2,3 piimajahu 450 45 7 2 täisterajahu 600 60 8 3 sepikujahu 600 60 9 3 kuklijahu 650 65 9 3 maisitärklis 600 60 9 3 odrakruubid 800 80 12 4 odratangud 600 60 10 3,3 tatratang 840 84 kaerakang 400 40
· Lammas · Heeringas · Paprika · Melon viljaleib (värske) · Punane · Nisuhelbed · Looma- · Papaia liha · Hiidlest peakapsas · Sepikujahu · Rabarber · Homaar Shiitake- · Täistera- · Maks · · Jõevähk seened nisujahu · Metskits
Tüüp 550- tuhasus 0,53% Mõlemad jahud on värvuselt heledad ja peene jahvatusega. Sobivad hästi kringlite, biskviitide, saiade ja küpsiste valmistamiseks. Tüüp 812- tuhasus 0,64-0,9%. esimese sordi nisujahu ehk suurepärane jahu- universaalne, pisut jämedama jahvatusega. Värvuselt valge kollaka varjundiga. Sobib küpsetiste valmistamisel, mis peavad hästi kerkima. Eriti hea kringlite, saiade ja kastmete valmistamiseks. Tüüp 1050- tuhasus 0,91-1,2%. see jahu on tumedam nn. sepikujahu. Saadakse nisutera koore ja tuuma vahele jäävate osade jahvatamise. Tüüp 1600- tuhasus 1,21-1,8% Tüüp 1700- tuhasus 2,1 % ehk madaljahvatusel jahvatatud lihtjahu, täistera ehk grahamjahu. Täistera jahu on värvuselt hallikas ja jahvatamisel kliisid ei eraldata. Vaatamata hallikale värvusele on täisterajahu bioväärtus suur. Nisujahu teine oluline näitaja on kleep- ehk liimvalgu sisaldus. Nisujahu standardi järgi
Nisujahu T-405 – (püülijahu) eemaldatakse viljatera kogu kest, aleuroonkiht ja idu. Mineraalainesisaldus on alla 0,5%. Valge peenike jahu, kõige paremate küpsetusomadustega. Nisujahu T-550 – (püülijahu) heade küpsetusomadustega valge, kreemika varjundiga jahu. Nisujahu T-812 – (ka I sordi jahu) pisut jämedama jahvatusega, värvuselt valge, kollaka varjundiga jahu, kerkib hästi. Nisujahu T-1050 – (kroovjahu, nn sepikujahu) tumedam kollakas jahu, mis kerkib hästi ja sisaldab rohkem mineraalaineid ja B-rühma vitamiine kui eelmised jahud. Nisujahu T-1600 – (lihtjahu) värvuselt valge, kuid kollakashalli varjundiga, jämedama jahvatusega, sisaldab kliiosakesi. Ei kerki nii hästi kui väiksema tüübinumbriga jahud. Nisujahu T-1700 – (täisterajahu) tera jahvatatakse koos kestade ja idudega (kliisid ei eraldata). Suure toiteväärtusega (sisaldab palju mineraalaineid ja B-rühma vitamiine), tal
Kõige ülemisel riiulil oli ainult üks valik makarone. Veski Mati kaubamärgi alt võis veel leida punast aeduba, põlduba, pudruriisi ja pikateralist riisi. Arvan, et oleks parem jälgida, kui kõik ühe firma tooted oleksid paigutatud järjestikku riiulile, et kõik oleksid ühel kõrgusel. Kunda Konsumis oli valik rikkalikum kui Grossi toidukaupluses. Konsumis olid saadaval kõik eelnimatatud tooted. Jahudest oli juures grahamjahu, riisijahu, sepikujahu ja pitsajahu. Kliidest olid 8-viljahelbed kliidega, seemnete ja kliidega helbed, kaerahelbed ja erinevad kiirpudrud. Pasta valik oli samuti suurem kui Grossi kaupluses. Paigutus oli hea, tooted ei olnud teineteisest nii kaugel, kuid sellegi poolest 8 nagu eelnevalt mainitud, asetaksin ühe firma tooted järjestikku ühele kõrgusele (ehk vasakult paremale). Joonis 2. Pilt Grossi toidukaupluse jahu paigutusest (Foto: Mari-Liis Voronkov)
kartulijahu 800 80 15 5 riisijahu 550 55 8 3 manna 700 70 10 4 sojajahu 450 45 7 2,3 piimajahu 450 45 7 2 täisterajahu 600 60 8 3 sepikujahu 600 60 9 3 kuklijahu 650 65 9 3 maisitärklis 600 60 9 3 odrakruubid 800 80 12 4 odratangud 600 60 10 3,3 tatratang 840 84 kaerakang 400 40
Poja kirjanduslugemikku lehitsedes tuli talle originaalse äriplaani idee. Ta soovis Haralasse tuua don Quijote koos oma Rosinante ja tuuleveskiga. Rikas välisturist paneb selga keskaegse turvise, istub ratsu selga, võtab pihku pika varrega piigi ja kappab läbi metsa seiklema. Suure haavapuu juures teekäänaku tagant avaneb ta pilgule ootamatult tohutute tiibadega tuuleveski. Kui tal on kujutlusvõimet, peab ta seda nõiutud hiiglaseks. Veski jahvatanuks soovijaile sepikujahu ja annaks turismitalule odavat elektrit. Ta lootis kunagi sinna luua Eesti Don Quijote Keskuse. Ta võttis raha võlgu, laskis teha projekti ja hakkas ümbrust korrastama. Heldur ehitas vanavanaisa vesiveski ümber tuuleveskiks. Reklaambukletti kirjutas ta: "Igale rüütlile oma tuuleveski! Mida varem sa sellega võitled, seda rutem sulle mehearu pähe tuleb! Istu kohe Rosinante selga, sinu tuuleveski ootab!" Poolteist aastat pärast idee tekkimist võis ta saduldada
annaabi.ee 
