hooldaja reaktsiooni otsimine Harris, Jones ja Grant (1983-1985): kui laps muudab oma tegevust, muudab ema kõneainet sellele vastavaltlapse pilgu suund (7k) lapse tegevus (10k) tegevus ja sellega kaasnevad häälitsused (16k) Sigmund Freudlapse esimesed sotsiaalsed suhted tuginevad baasvajaduste rahuldamisele · John Bowlby (1969)"söögilaua-armastuse" teooria vastu emotsionaalse seotuse aluseks on turvalisusvajadus Bowlby (1969): mälupilt vanemast on alus vanema ja lapse vahelisteks seotussuheteks Katse, mille viisid esmakordselt läbi Ainsworth ja Bell (1970) Laps mängis koos emaga, jäeti laps võõraga üksi, ema tuli tagasi Ärev-vältiv Seotus ei otsi lähedust emaga last ei häiri võõraga üksi jäämine · · Ärev-resistentne seotus hoidub ema lähedusse ja on ärev laps on väga häiritud, kui ema lahkub ega luba võõral end lohutada taaskohtudes otsib emaga kontakti, samas ei lase end lohutada Ebakindel desorganiseeritud seotus
· Hoolitsuskäitumine, kultuurilised ootused, bioloogilised erinevused Võõristamine Tuttava inimese äratundmine (hiljemalt 3. elukuuks). Kaheksandaks või üheksandaks elukuuks on imikutel välja kujunenud mälu nende jaoks oluliste inimeste kohta ja võime mälust tahteliselt informatsiooni ammutada. Vaimsed representatsioonid on jäigad, beebid muutuvad võõraste suhtes ettevaatlikuks ja kartlikuks Bowlby (1969): mälupilt vanemast on alus vanema ja lapse vahelisteks seotussuheteks Esimestel elukuudel lepib laps ka teiste täiskasvanutega 6-8 kuu vanuselt hakkab laps nutma, kui näeb ema lahkumas ehk protesteerib lahus olemise vastu Emast lahutamine tekitab lapsel distressi, tihti on mingi turvaese (tekk, mõmmi, lutt) e Linus'e turvatekk. 4 seotuse tüüpi: 1. Turvaline seotus (2/3 lastest) * Aastane laps uudistab ema juuresolekul ümbrust * Reageerib võõra ilmumisele positiivselt * Ema lahkumisel on laps häiritud (ei reageeri ägedalt)
Võõristamine · Tuttava inimese äratundmine (hiljemalt kolmandaks elukuuks) · Kaheksandaks või üheksandaks elukuuks on imikutel välja kujunenud mälu nende jaoks oluliste inimeste kohta võime mälust tahteliselt informatsiooni ammutada vaimsed representatsioonid on jäigad beebid muutuvad võõraste suhtes ettevaatlikuks ja kartlikuks · Bowlby (1969): mälupilt vanemast on alus vanema ja lapse vahelisteks seotussuheteks Lahutuskartus · Esimestel elukuudel lepib laps ka teiste täiskasvanutega · 6-8 kuu vanuselt hakkab laps nutma, kui näeb ema lahkumas ehk protesteerib lahus olemise vastu · Emast lahutamine tekitab lapsel distressi · Linus'e turvatekk Võõras situatsioon · Katse, mille viisid esmakordselt läbi Ainsworth ja Bell (1970) · Ema ja 12 kuu vanuse väikelapse vahelise seotussuhte kvaliteedi mõõtmiseks
Hiljemalt 8ndaks või 9ndaks elukuuks kujuneb imikul mälujälg, et milline näeb välja ema ja isa (nende jaoks oluline inimene). Nüüd on laps võimeline seda jälge oma mälust ka tahtlikult meenutama. Umbes sellel ajal kujuneb ka võõristamine. Vaimsed representatsioonid on jäigad nt kui emal on uus soeng ei tunne tita ema ära, sest ema ei vasta enam tema mälupildile, ja algul kukkuvad vb karjuma. Bowlby: mälupilt vanemast on alus vanema ja lapse vahelisteks seotussuheteks. Lahutuskartus. Esimestel elukuudel lepib laps ka teiste täiskasvanutega. Aga võõristamiseas tekib lapsel lahutuskartus: 6-8kuuselt, nt näeb et ema on lahkumas ja protesteerib lahus olemise vastu, hakkab nt nutma. Emast lahutamine tekitab distressi, seda saab maandada kui lapsel on oma turvaobjekt, nt mingi ese, mis on lapsele väga kallis. Sellised nn turvatekid võivad ema asendada. Ei teata, miks üks või teine asi turvaobjektiks kujuneb ja miks osadel
annaabi.ee 
