satuvad kummalistesse seiklustesse, mida autor kirjeldab jahmatavalt mahlakate sõnadega. Süvenedes tekib aim sellest, et autor kasutab teadlikult satiiri ja isegi absurdi et naeruvääristada ühiskondlikke tabusid ja silmakirjalikku käitumist. Tõsiste teemade üle nalja heites paljastab ta tollase ühiskonna valukohti. Näiteks võib tuua kahe aadlimehe kohtuvaidluse, milles puudub igasugune iva, mõlema mehe jutt on täiesti seosusetu. Ometi kohtuparlament tegeleb selle juhtumiga tõsimeeli ning valmistab arvukalt pabereid. Pantagrueli abi seisneb selles, et ta kuulab ära mõlema aadliku segase selgituse ning langetab sama jabura ja arusaamatu kohtuotsuse. Ometi on kõik osapooled rahul ning isegi vaimustatud. Selle loo kaudu naeruvääristab autor tollast kohtupidamist ja bürokraatiat ehk mõttetut paberitemäärimist. Rabelais loetleb Pariisi esinduslikus raamatukogus olevate tähtsate teoste pealkirju, millest aimub
vaatajate muutumine mingi ühise tegevuse osalisteks ning teatri kui kunsti ülekasvamine. Genoteksti - mõtteline konstruktsioon, mis väljendab draama ja teatri ühismõõtmelisust, nende seotust mingi ajastu ja kultuuri teatrikoodiga, mis on olemas veel enne konkreetse näidendi ja lavastuse sündi ning genereerib nende ühiseid struktuure Absurd mõttetu või ebaloogiline nähtus, absurditeatrit iseloomustavad seosusetu dialoo, tegevuse vähesus ja maailma tajumise absurd. Deteatraliseerumine - Kirjanduses ning teatris tõuseb huviorbiiti inimese isiklik elu, niisugused suhtlemis- ja käitumisvormid, mis on loomult mitteavalikud. (peredraama jmt) Teatripoliitika selle sisu moodustavad teiste sotsiaalsete institutsioonide - riigi, kiriku, parteide - ja teatri vahekord. Monologiseerumine - dialoogi muutumine üksikõneks. Dialoog monologiseerub, kui
suminad või naer o Lõhna- või maitsehallutsinatsioonid, seksuaalsed või muud kehalised meelpetted ning harva nägemishallutsinatsioonid F20.1 hebefreenne skisofreenia - Juhtivaks on emotsionaalsed häired lamenenud ja Inadekvaatne meeleolu, itsitamine või enesega rahulolev naeratus, kõrk hoiak, grimassid, maneerlikkus, veiderdamine, hüpohondrilised kaebused, stereotüüpsed fraasid (seosusetu kõne või mingi kindla fraasi kordamine kindla aja tagant) - Inadekvaatne, impulsiivne, sihipäratu ja maneerlik käitumine väljaelav - Mõttekäik on desorganiseeritud, kõne laialivalguv ja seosetu - Hallutsinatsioonid ja luulumõtted võivad avalduda kuid ei ole juhtivad F20.2 Katatoonne skisofreenia - Psühhomotoorsed häired - Diagnoosimiseks peab domineerima üks: - Alanenud reaktsioon välisärritajale ning spontaansete liigutuste vähenemine (stuupor)
omandavad haige jaoks uue talle arusaadava sisu (täkkimine tähendab et keegi mõjutab teda elektrivooluga) - Neologism – uute sõnade moodustamine suvalistest silpidest Tempohäired: - Tahhüpsühhism – mõtlemisprotsessi kiirenemine (mania korral enamasti) - Bradpsühhism – mõtlemisprotsessi aeglustumine (depressioon, substuupor) - Tõkestus – ootamatud mõtlemisprotsessi katkemised Mõtlemise seoslikkuse häired: - Atakiline e seosusetu – loogiliste seoste puudumine. Esineb skisofreenia korral. Äärmuslikul viisil on sõnasalat. - Katkendlik e inkoherentne mõtlemine – mõtlemine mis ei ole teistele arusaadav, täielikult desorganiseeritud mõtlemine, sõnadel puudub igasugune loogiline seos - Sümbolistlik mõtlemine – - Paraloogiline mõtlemine – järeldused tunnuste põhjal mis ei ole kõige mõistlikumad. Arvab et tal on jumalik alge, tema peab maailma mõjutama.
annaabi.ee 
