8. Arvan, et luulekogul on selline pealkiri kuna tundub, et autor on kirjutanud selle justkui päevikuvormis. Ilmselt on ta siis õhtul istunud ja mõelnud mis ta päeval on teinud ja õhtu toob tagasi kõik mälestused ja juhtumid. 9. Luulekogu on mitmepalgeline ja iga päev on autori jaoks omamoodi eriline ja erinev. Sarnaseid motiive või väljendeid mina luulekogust ei leidnud. 10. Valisin luuletuseks „Kartulid on võetud“. Ega see väga ei seostugi minu eluga aga lihtsalt seda lugedes tuli meelde kuidas ma alati nooremana vaheaegadel maal olin. Ühel sügisvaheajal, olid juba vaheaja viimased päevad ja varsti pidi linna minema, et uue hooga kooli minna. Kõik tegid väljas rasket tööd, valmistusid talveks ette. Täpselt nii nagu luuletus ütleb, et midagi jääb ikka korjamata, koristamata, lõpetamata, nii oli ka meil alati. Mina ei osanud midagi teha ja ma lihtsalt läksin rõdu peale ja vaatasin
sõnastruktuuriga keeltes. Tunnused ja lõpud ehk muutemorfeemid esinevad üldreeglina perifeersemas asendis kui tuletusmorfid. Sõnade morfotaktilistel äärealadel sõna alguses ja lõpus esinevad kliitilised morfeemid. Tuletusliited mõjutavad oluliselt sõna leksikaalset tähendust, nende abil saab moodustada isegi uusi sõnu. Võrreldes muute- ja tuletusmorfeemidega on kliitikud tüvega nõrgemini seotud. Sageli nad tegelikult ei seostugi tüvega, vaid liidetakse juba muudetud sõnavormidele või koguni tervikfraasile. Kliitikute ehk kliitiliste morfeemide tüüpnäiteks eesti keeles on liidepartikkel -ki (ei tulnudki, majagi). Kliitikute ülesanded ei ole kuigivõrd süntaktilised. Nad ei näita sõna suhet lause teiste sõnadega, vaid neil võib olla keerulisi pragmaatilisi funktsioone. Kõneleja kasutab neid tihti oma arusaamade või seisukohtade väljendamiseks või situatiivsete nähtuste rõhutamiseks.
mitmuse esimest pööret). Morfeemi liigid: (seotud) - sufiks ( eesti keele tunnused ja lõpud ) järelliiide - Jalga / de / le / gi - afiksid (liidetakse tüvele) - prefiksid (eessõnad) ge/macht , eba/viisakas - aufiksid (liidetakse pärast tüve) gema - tsirkumfiks (partitsiibi tunnus, tüvi keskel), - infiks (tüve keskele pannakse teine morfeem), - kliitik - tüvega nõrgemini seotud, sageli ei seostugi üldse, vaid liidetakse juba muuudetud sõnavormile v hoopis tervikfraasile. ( kellelegi kellegile) Ebatüüpiline morfeem. 7. Grammatilised kategooriad ja nende väljendamine. Arv, klass, kääne, määratus, võrdlus, aeg, isik, kõneviis, tegumood, laad, eitus. · Arv e numerus on ainsus e singular ja mitmus e pluural. · Klass sõna kuuluvus, sh sugu e genus (mees-, nais- ja kesksugu) ja ka elus/elutu Inimene/mitteinimene.
väljendab si lihtminevikku ja me mitmuse esimest pööret). Afiksi (seotud morfeem) liigid: - sufiks (eesti keele tunnused ja lõpud; tüve lõppu liituv morfeem) järelliiide - Jalga/de/le/gi - prefiksid (tüve ette liituv morfeem) eba/viisakas - aufiksid (liidetakse pärast tüve) - tsirkumfiks (tüve ees ja lõpus on morfeem), ge-mach-t - infiks (tüve keskele pannakse teine morfeem), išriq – he stole; iš-ta-riq – he stole for himself - kliitik - tüvega nõrgemini seotud, sageli ei seostugi üldse, vaid liidetakse juba muuudetud sõnavormile v hoopis tervikfraasile. ( kellelegi – kellegile) Ebatüüpiline morfeem. 8. Grammatilised kategooriad, nende väljendamine (analüütiline ja sünteetiline väljendus). Arv, klass, kääne, määratus, võrdlus, aeg, isik, kõneviis, tegumood, aspekt, eitus Grammatiline kategooria – hulk üksteisele vastanduvaid üht tüüpi grammatilisi tähendusi, mida süstemaatiliselt väljendavad erinevad vormiüksused.
annaabi.ee 
