Tööga rahulolematus = madal töömotivatsioon, personalivoolavus. 3. Juhi töö (juhtimisfunktsioonid), juhtide liigid (funktsioonide ja juhtimistasandite alusel) ja juhi erinevus spetsialistist. Juhtimisfunktsioonid: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, personalijuhtimine, kontrollimine ning kaasajal on lisatud veel kaks kommunikatsioon ja otsustamine. Viimane kaks tegelikult sisalduvad esimeses viies paratamatult seetõttu nimetatakse neid ka seostavateks funktsioonideks. Juhtimine on laiem mõiste kui eestvedamine, sest sisuliselt sisaldub eestvedamine juhtimises. Juhtimine seisneb eesmärgi saavutamiseks vajaliku süsteemi ja struktuuri loomises ning selleks tarvilike põhimõtete ja protseduuride väljatöötamises. Juhtimistasandite järgi jagunevad juhid kolme kategooriasse: · tippjuhid, · keskastmejuhid, · esmatasandi juhid. Tippjuhi ülesandeks on firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja
2 3. Juhi töö (juhtimisfunktsioonid), juhtide liigid (funktsioonide ja juhtimistasandite alusel) ja juhi erinevus spetsialistist. Juhtimisfunktsioonid: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, personalijuhtimine, kontrollimine ning kaasajal on lisatud veel kaks kommunikatsioon ja otsustamine. Viimane kaks tegelikult sisalduvad esimeses viies paratamatult seetõttu nimetatakse neid ka seostavateks funktsioonideks. Juhtimine on laiem mõiste kui eestvedamine, sest sisuliselt sisaldub eestvedamine juhtimises. Juhtimine seisneb eesmärgi saavutamiseks vajaliku süsteemi ja struktuuri loomises ning selleks tarvilike põhimõtete ja protseduuride väljatöötamises. Juhtimistasandite järgi jagunevad juhid kolme kategooriasse: tippjuhid, keskastmejuhid, esmatasandi juhid.
Juhtimisfunktsioonid jagunevad klassikalisteks (esimesena sõnastas need Henry Fayol, kuid sellest esialgsest sõnastusest pole tänapäeval enam palju järgi jäänud) ja kaasaegseteks: klassikalised juhtimisfunktsioonid on planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, personalijuhtimine, kontrollimine ning kaasajal on lisatud veel kaks kommunikatsioon ja otsustamine. Viimane kaks tegelikult sisalduvad esimeses viies paratamatult seetõttu nimetatakse neid ka seostavateks funktsioonideks. (Siimon, Türk 2003:125). Juhtimine on laiem mõiste kui eestvedamine, sest siuliselt sisaldub eestvedamine juhtimises. Sama loogika alusel ei saa samastada juhtimist personali juhtimisega, kuigi mõlemad tegelevad inimeste aspektiga organisatsioonis. Personali juhtimine koosneb omakorda alategevustest: töö analüüs ja planeerimine, personali värbamine, -valik, -hindamine, -hüvitamine, -arendamine ja karjäär.
Neile on lisatud veel kaks inimeste juhtimisega seotud 112 Üksvärav, R. Organisatsioon ja juhtimine. Tallinn: TTÜ Kirjastus, 2008, lk. 98-456 113 Aino Siimon. Kulno Türk. JUHTIMINE. TÜ Kirjastus, 2003, lk. 125-126 114 Samas lk. 125 funktsiooni personalijuhtimine ja eestvedamine. Need viis juhtimisfunktsiooni iseloomustavad liikumist eesmärkide püstitamiselt nende täitmisele, võimaldades kompleksselt hõlmata kõike seda, mida nimetatakse juhtimisprotsessiks. Seostavateks funktsioonideks on Aino Siimoni ja Kulno Türki arvates eelkõige otsustamine ja kommunikatsioon. Otsustamine on seotud vahetult kolme klassikalise funktsiooniga, st planeerimise, organiseerimise ja kontrolliga, kusjuures otsustamist ei ole õige paigutada nende kõrvaleselle seotuse ja osalise kattumise tõttu.115 Just otsustamine kui juhtimisfunktsiooni koha osas on erinevad autorid esitanud vastukäivaid seisukohti. Kommunikatsioonita ei ole juhtimine mõeldav