omandavad haige jaoks uue talle arusaadava sisu (täkkimine tähendab et keegi mõjutab teda elektrivooluga) - Neologism – uute sõnade moodustamine suvalistest silpidest Tempohäired: - Tahhüpsühhism – mõtlemisprotsessi kiirenemine (mania korral enamasti) - Bradpsühhism – mõtlemisprotsessi aeglustumine (depressioon, substuupor) - Tõkestus – ootamatud mõtlemisprotsessi katkemised Mõtlemise seoslikkuse häired: - Atakiline e seosusetu – loogiliste seoste puudumine. Esineb skisofreenia korral. Äärmuslikul viisil on sõnasalat. - Katkendlik e inkoherentne mõtlemine – mõtlemine mis ei ole teistele arusaadav, täielikult desorganiseeritud mõtlemine, sõnadel puudub igasugune loogiline seos - Sümbolistlik mõtlemine – - Paraloogiline mõtlemine – järeldused tunnuste põhjal mis ei ole kõige mõistlikumad.
mutism (mutus tumm, hääletu) harvaesinev patoloogiline seisund, mis tekib funktsionaalse häire korral, inimene ei räägi sõnagi, kui mõistab täielikult teiste kõnet. Võib tekkida isikusehäirete korral (histriooniliste häirete korral jäljendab kedagi). Raviks kasutatakase trankvilisaatoreid, füsioteraapia, psühhoteraapia. Akineetiline mutism ei suuda liigutada, ega rääkida. mõistete häired mõtlemise seoslikkuse häired: targutamine, e. resoneersus. Inimene hakkab ühe asja üle targutama. Sisaldab filosoofilisi elemente. Katkendlikkus üksikute sõnade või silpide kordamine. mõtlemise sihipärasuse häired. Langus: laialivalguvus. (dementse inimese jutt, räägib kord ühest asjast, kord teisest enda initsiatiivist tingitud, hüppab minevikust olevikku ja vastupidi). Üksikasjalikkus: sihipärasus olemas, kuid takerdub üksikutel detailidel.
*mõistete väärastus e. sõna tähenduse moondumine - käibekeeles kasutatavad sõnad omandavad haige jaoks uue, ainult temale arusaadava sisu; *neologism - uute sõnade moodustamine näiteks suvalistest silpidest 2) tempohäired: *tahhüpsühhism - mõtlemisprotsessi kiirenemine (nt mania korral), mõttemaru *bradüpsühhism - mõtlemisprotsessi aeglustumine (nt depressiooni korral) *tõkestus (thougth blocking) - ootamatud mõtlemisprotsessi katkemised 3) mõtlemise seoslikkuse häired: *ataktiline e. seosetu mõtlemine (loosening of associations) - loogiliste seoste puudumine üldises mõttekäigus; esineb skisofreenia korral, äärmuslikul viisil väljendub nn "sõnasalatina"/(word salad") *katkendlik e. inkoherentne mõtlemine (incoherence) - mõtlemine, mis ei ole teistele arusaadav; täielikult desorganiseeritud mõtlemine; sõnadel puudub igasugune loogiline seos *sümbolistlik mõtlemine *paraloogiline mõtlemine
otsusteni. Mõtlemise vormilised häired: tempo, seoslikkus, sihipärasus. Häired mõistete ja neid tähistavate sõnade kujunemises: 1) mõistete väärastus e. sõna tähenduse moondumine 2) neologism uute sõnade moodustamine nt suvalistest silpidest Tempohäired: 1) tahhüpsühhism mõtlemisprotsessi kiirenemine (nt mania korral); 2) bradüpsühhism mõtlemisprotsessi aeglustumine (nt depressiooni korral); 3) tõkestus ootamatud mõtlemisprotsessi katkemised. Seoslikkuse häired: 1) ataktiline e. seosetu mõtlemine loogiliste seoste puudumine üldises mõttekäigus (esineb skisofreenia korral); 2) katkendlik e. inkoherentne mõtlemine mõtlemine, mis ei ole teistele arusaadav, täielikult desorganiseeritud mõtlemine; sõnadel puudub igasugune loogiline seos 3) sümbolistlik mõtlemine 4) resoneerne mõtlemine õõnes, sisutu mõttetegevus 5)autistlik mõtlemine mõtlemine, mis on