Punga pildimaailm tekitab huvitavaid dialooge tõelisuse- näivuse teemadel. 4 3. Näituse maalid 5 4. Muljed näitusest Külastasin Jaan Punga kunstinäitust « Eestartutaga » 2006. a. jaanuari kuus Tartu Kunstimuuseumis. Mulle avaldas väga muljet Punga linnavaated, mis on sootuks teissugused kui Eesti kunstis tuttavad klubistlik, impessionistlik või fotorealistlik traditsioon. Ta kujutab igat maali sentimeetrilise täpsusega ning loob need just kui uuesti. Nähes Tartu märgilise tähtsusega maalitud hooneid, tekib väga koduselt soe tunne näitusel. Eelkõige hindan ajalooliste arhitektuuride omamoodi « säilitamist » läbi maalimise. Iga detail on jäädvustatud huvitavalt ja salapäraselt. Samuti arvan, et lähitulevikus võib linnapilt arhitektuuriliselt erineda praegusest osa linnahoonetest kaovad ning ehitatakse uuemad, kuid tükike Jaan Punga maalidest jääb alati Tartuga
millelon 23- sentimeetrise suuavaga pujus. Kitsamast otsast suletakse püünis harilikult lepapuust prundiga. Silmumõrra valmistamiseks on aegade jooksul kasutatus kuusekoort, männipuust lõhestatud peerge, mis kinnitati kasetohuga, samuti värnitsaga immutatud papiribasid ja muud. Nüüdisajal valmistatakse silmumõrrad enamasti viniplastist. Püügile asetamisel seotakse 50 60 torbikut nööri abil ühise selgnööri külge ( umbes 35 40 sentimeetrilise vahekaugustega). Selgnöör varustatakse raskuste ja ujukitega. Suuvaga allavoolu olvasse mõrda koguneb vahel selline hulk silmu, et nende kättesaamiseks tuleb püünis purustada. Tavaliselt piisab prundi äravõtmisest. Narva jõel on allpool kärestikke püütud silmu ka tõkkesilmadesse asetatud vitsmõrdadega. Kasutusel on olnud veelgi lihtsamaid püügivõtteid. Tundes silmude omapärast eluviisi ja harjumusi, lasti talvel läbi jääaugu jõepõhja kasevitsakimp
varre, millel puhkevad kaunid õied. Olgu rukkilill kasvõi umbrohi, kuid igal juhul on ta meie viljapõldude kõige kaunim lill. Tema ilu ei jäta ilmselt külmaks mitte kedagi. Lausa hämmastavalt rahustavalt ja muremõtteid peletavalt mõjuvad tema taevassinised mõne sentimeetrilise läbimõõduga õisikud. Just nimelt õisikud, sest rukkilill kuulub tegelikult korvõieliste hulka ja seega on tema õied koondunud korvõisikusse. Kuid rukkilille korvõisikud erinevad tunduvalt enamike teiste korvõieliste õisikutest
90,194 4588 10276 3441 2294 94,198 5186 11780 3890 2593 98,1102 5841 13649 4381 2921 Iga järgmise 4 450 500 400 300 sentimeetrilise astme eest Metsaseaduse lisa 3 METSA RAIUMISEL METSA RINNASPINDALA LUBATUD ALAMMÄÄRAST VÄIKSEMAKS VIIMISEGA KESKKONNALE TEKITATUD KAHJU ARVESTAMISE MÄÄRAD Kahju arvestamise määrad 1 hektari metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks
Monokristallide kasvatamine on keeruline protsess. Monokristallid on eriti tähtsad ja leiavad laialdast kasutust pooljuhttehnoloogias: Ge, Si, GeAs, CdS, InP. Integraalskeemide tehnoloogias leiavad juba praegu kasutamist monokristallid mõõtmetega pikkusega suurem kui 1 meeter, läbimõõduga 25 cm ja kaaluga rohkem kui 100 kilogrammi. Selle kümnendi lõpuks on pooljuhttööstus planeerinud 41 ülemineku kuni 40 sentimeetrilise läbimõõduga monokristallide kasutamisele. Defektide tihedus nendes monokristallides ei tohi ületada 10 ühel ruutsentimeetril. 4.11. Anisotroopia Monokristallide mitmed füüsikalised omadused sõltuvad tugevalt kristallograafilisest suunast. Omaduste sõltuvust kristallograafilisest suunast nimetatakse anisotroopiaks ja see on seotud erinevusega aatomite ja ioonide pakketiheduses erinevates kristallograafilistes suundades
annaabi.ee 
