Natasja nimeline Raskolnikovi teener, ütleb mehele, et üüriperenaine Praskovja Pavlovna raporteerib teda politseile, sest mees ei ole maksnud oma renti. Teener toob talle ka kirja mehe emalt. Pärast Natasja lahkumist suudleb ta ema kirja ja värisevate kätega avab ta selle aeglaselt. Tema ema, Pulheeria Alexandrovna, kirjutab oma kustumatust armastusest poja vastu ning et tema õde, Dunja, on töötanud Svidrigailovide juures koduõpetajannana; guvernandina. Kahjuks Svidrigailov, tuntub sensualist, näitab oma külgetõmmet tüdruku poole viidates ka sellele, et nad võiksid kahekesi põgeneda. Tema naine, Marfa Petrovna, kuuleb pealt osa vestlust ning usub, et külgetõmme on kõik Dunja süü olles ise teadlik oma mehe sensuaalsetest kalduvustest. Järgnevalt, Marfa levitab valet terve maa. Hilje, Svidrigailov parandab teda näidates talle isegi kirja jäädes truuks oma naisele. Avastanud vea Marfa Petrovna läheb maale näidates kirja ja nõudes Dunja süütust ja jumalikkust.
306 aastal ostis Ateenas aiaga maja, kuhu rajas kooli. Eluviis oli lihtne, kaldus vaesuse poole. Selles aias kogunes palju imelikud inimesed. Kool kaotas oma hea maine Epikurose filosoofia: Eesmärgiks on vabaneda kannatustest ja jõuda õnneliku häirimatu seisundini. Filosoofia kolm osa: Eetika ehk õpetus õnnest, selle tingimustest. Füüsika ehk teadus maailma loomulikest alustest ja seostest. Tunnetusteooria ehk kanooniks õpetus tõe kriteeriumitest. Tunnetusteoorias on Epikuros sensualist (meeleline, aistingutel põhinev). Sensualism väidab, et ei ole ühtegi teadmist, mis ei tugineks meelelisel kaemusel. Ka kõige abstraktsemad väited on alguse saanud meelelisest tunnetusest. Füüsika vabastab inimese mitmest hirmust eelkõige hirmust surma ees. Niisiis tõelise filosoofi jaoks pole surm probleemiks. Hirm jumalate ees: Epikuros arvab, et jumalad on olemas aga nad ei sekku inimeste ellu. Seda tõestab kurjuse olemasolu maailmas.
Elufilosoofia teoreetiliste raamidega. Filosoofia eeasmärk on jõuda õnneliku ja häirimatu seisundini, vabastada hing kannatustest. Kolm osa filosoofias: 1)eetika - õpetus õnnest, selle tingimustest; 2)füüsika - õpetus maailma loomulikest alustest, nende seostest; 3)kanoonika - õpetus tõe kriteeriumidest (gnoseoloogia). - juhtnöör, millega ehitusmeister mõõdab. Kõik kolm moodustavad terviku. Kanoonika on füüsika eeldus, füüsika on eetika eeldus. Sensualist. Tunnetuse aluseks on meelelised naudingud. Materlialistlik sensualism (sarnane Demokritosele - aatomite õpetus). Füüsika on samuti Demokritoselt. Eetika. Me ei peaks jumalaid kartma, see rikub õnne ära. Neli rohtu: 1)jumalat ei ole vaja karta; 2)surm on teadvusetus; 3)hüve on kerge saavutada; 4)pahe on kerge vältida. Inimhing tõuseb maailmaprotsessis kui õis. Hinge suurim mõistatus on valu. Valu purustab hinge ühtsuse maailmaga.
· Tunnetusteooria ehk kanoonika (kr.kanon juhtnöör) · PARMENIDES · õpetus tõe kriteeriumidest. Kanoonika Parmenides võtab kasutusele SUBSTANTSI mõiste . · Tunnetusteoorias on Epikuros sensualist. · Olemise blokk on tema jaoks kuuli kujuline. · ld. Sensualis meeleline, aistingutel põhinev). · Kera on täiusliku olemise sümbol. · Sensualism väidab, et ei ole ühtegi teadmist, mis ei · Parmenidest nimetatakse vahel ka "loogika isaks". tugineks meelelisel kaemusel