kohastunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks Meelesüsteem funktsionaalsest aspektist koosneb kolmest osast: 1) sensor e retseptor 2) aferentsed juhteteed 3) KNS struktuurid ja nendega seonduvad auurajukoore osad Meelesüsteemi talitlus Sensoris muudetakse ärritaja energia sensorimembraani permeaabluse muutuste kaudu sensoripotentsiaaliks (SP) transduktsioon 1) SP tekib sensorimembraanil ja on lokaalne potentsiaal 2) muutub astmeliselt ja sõltub ärritaja tugevusest 3) levib mööda membraani elektrotooniliselt 4) summeerub nii ajaliselt kui ruumiliselt 5) vallandab sensoriga ühenduses olevas aferentses närvis AP tekke ja kannab seetõttu nimetust generaatorpotentsiaal SP põhjustab sensoriga ühenduses olevates närvikiududes aktsioonipotentsiaalide
struktuuridest ja nendega seonduvatest suurajukoore osadest. Sensoris muudeatakse ärritaja energia sensormembraani permeaabluse muutuse kaudu sensoripotentsaaliks (SP). Seda protsessi nim transduktsiooniks. SP põhjustab sensoriga ühenduses olevates närvikiududes aktsioonipotentsiaalide tekke, ms juhitakse aferentsete juhteteede kaudu meelesüsteemi kuuluvatesse erinevatesse kesknärvisüsteemi osadesse. SP iseloomustab see, et ta: 1) tekib sensorimembraanil ja on lokaalne potentsiaal 2) muutub astmeliselt ja sõltub ärritaja tugevusest 3) levib membraani mööda elektrooniliselt 4) summeerub nii ajaliselt kui ruumiliselt 5) vallandab sensoriga ühenduses olevas aferentses närvis aktsioonipotentsiaalide tekke ja kannab seetõttu nime generaatorpotentsiaal. 20. Puutetundlikkus. Ärritaja omaduste kodeerimine somatosensoorses süsteemis. Somatosensoorse süsteemi anatoomia. Kaks philist ülenevat somatosensoorset süsteemi
Klassikaliselt eristatakse nägemis-, kuulmis-, maitsmis-, haistmis- ja kompimismeelt. Neile lisanduvad temperatuuri-, tasakaalu- ja lihasmeel. Meelesüsteem koosneb kolmest osast: · Sensorist e retseptorist muudetakse ärritaja energia sensorimembraani permeaabluse muutuste kaudu sensoripotentsiaaliks (SP) transduktsioon. SP põhjustab närvikiududes aktsioonipot tekke, mis juhitakse KNS-i osadesse. SP-d iseloomustab: 1. Tekib sensorimembraanil ja on lokaalne potentsiaal 2. Muutub astmeliselt ja sõltub ärritaja tugevusest 3. Levib membraani mööda elektrotooniliselt 4. Summeerub nii ajaliselt kui ruumilisel 5. Vallandab sensoriga ühenduses olevas agerentses närvis aktsioonipot-de tekke ja kannab seetõttu ka nimetust generaatorpotentsiaal Sensorid jaotatakse asukoha järgi: o Eksterosensorid kohandunud välismaailma äritajate vastuvõtuks, võib
Inimorganismi retsepotorid võivad ühtekokku registreerida paarkümmend eri tüüpi ärritust ja võib leiduda veel tundmatuid retseptorliike. Retseptorrakk on seotud närvirakuga, mis vahendab informatsiooni. Stiimul on aistingule vastav ehk adekvaatne, kui tunderetseptor on eriti tundlik just selle liigi energia suhtes. Sensoris muudetakse ärritaja energia sensorimembraani permeaabluse muutuste kaudu sensoripotentsiaaliks (SP) – transduktsioon SP tekib sensorimembraanil ja on lokaalne potentsiaal muutub astmeliselt ja sõltub ärritaja tugevusest, levib mööda membraani elektrotooniliselt, summeerub nii ajaliselt kui ruumiliselt, vallandab sensoriga ühenduses olevas aferentses närvis AP tekke ja kannab seetõttu nimetust generaatorpotentsiaal. SP põhjustab sensoriga ühenduses olevates närvikiududes aktsioonipotentsiaalide tekke(transformatsioon), mis juhitakse aferentsete juhteteede kaudu meelesüsteemi kuuluvatesse erinevatesse KNS osadesse.
annaabi.ee 
