kokkupuutel närvikoega pöörduvalt erutuse levikuks vajalikku aktsioonipotentsiaali. LAde klassifikatsioon Looduslikud ainuke esindaja on kokaiin. Sünteetilised bupivakaiin, lidokaiin, prokaiin jt. LAde klassifikatsioon Estrid Novokaiin e. prokaiin Tetrakaiin e. dikaiin jt. Amiidid Lidokaiin e. ksülokaiin Bupivakaiin jt. LAide farmakoloogilised toimed LAid inhibeerivad erutuse ülekannet närvikiududes, sensoorsetel lõpmetel ja sünapsites. LAide farmakoloogilised toimed Puutudes kokku närviga, kutsuvad närvi innerveeritaval alal esile tundlikkuse kao ja motoorse halvatuse. Innervatsiooni kadu toimub reeglina järjekorras Valutundlikkus Puutetundlikkus Temperatuuritundlikkus Motoorne innervatsioon. Na+-kanalid Koosnevad kolmest alaühikust (, 1, 2), -alaühik moodustab Na+ poori.
Närvirakku nim. ladina päraselt neuroniks. Närvirakul on kahesuguseid jätkeid (pikk jätke kannab aksoni nimetust ja lühikesed jätked kannavad dendriidide nimetust). Reeglina närvirakul 1 akson ja mitu dendriiti. Dendriidid seovad erinevaid närvirakke omavahel. Sõltuvalt närviraku iseloomust juhivad aksonid motoorsetel või ka sekretoorsetel neuronitel erutuse närviraku kehast kas lihasele või näärmele (motoorsetel lihasele, sekretoorne näärmele). Tundeneuronitel ehk sensoorsetel neuronitel juhivad aksonid tundlikkust , retseptorid närviraku keha. Aferentsed ja eferentsed (motoorsete neuronite kaudu juhivad lihasele või sekretoorsete lihaste kaudu näärmele) neuronid. Vaheneuronid. NS-is on veel gliiarakud. Gliiarakud ümbritsevad närvirakke, neid on närvirakkudest rohkem. Gliiarakkude f-n on kaitsta närvirakke, olla nende ümbritsevaks puhvriks ja ainevahetuslikult toita närvirakke, aidata kaasa närvirakkude ainevahetusele.
emotsioonide kogemises ja väljendamises. Haistmismeel ja mälu. Limbilise süsteemi erinevate osade stimuleerimine kutsub esile ekstreemseid emotsionaalsuse väljendusi ja selgepiirilisi käitumise muutusi. Mandelkeha kahjustus häirib hirmuemotsiooni töötlust. Hippokampuse põhiroll on mälufunktsioon. Sensoorsed väljad Peamiselt suuraju poolkerade tagumistes osades, tsentraalvagu orientiiriks. Sensoorne sisend primaarsetele sensoorsetele väljadele, töödeldakse külgnevatel sensoorsetel assotsiatsioonialadel. Motoorsed väljad Suuraju poolkerade eesosades, tsentraalvagu orientiiriks. Primaarne motoorne väli (liigutuskeskus) otsmikusagaras, tsentraalvao ees, kontrollib lihasrühmade kaupa spetsiifiliste lihaste tahtest juhitud kokkutõmbeid. Broca ala kõnemotoorika keskus vasakus otsmikusagaras, suuraju külgvao läheduses, aktiveerib kõri, neelu, suu ja hingamislihaseid. Assotsiatiivsed väljad
77.Meeled Meelte liigid-Nägemis,kuulmis,maitsmis,kompimise ja haistmismeel+tasakaalu ja temperatuuri lihasmeel Meelesüsteemi funktsionaalsed osad-sensor ehk retseptor, aferentsed juhteteed, KNS struktuurid ja suurajukoore osad Suuraju koore sensoorsed alad- Primaarne somatosoorne korteks ja sensoorne homunculus- Somatosoorne(vahendab nahast, limaskestast, kõõlustelt, liigesekihnudest tulevaid puute,rõhu,valu, temperatuuri ja propriatiivimpulsse) Sensoorne(sensoorsetel rakkudel on ärrituse vastuvõtuks spetsialiseerunud raku teatud osa-mikrohatud, ripsmed, spetsiaalsed raku membraanistruktuurid, inkapsuleeritud närvilõpmed) Retseptoorsed rakud ja retseptoripotentsiaal- Sensoris muudetakse ärritaja energia sensori membraani permeaabluse muutuse kaudu retseptoripotentsiaaliks(erineb AP'st sellega, et on rohkem lokaalne). Retseptoorsed rakud on mikrohatud, ripsmed, inkapsuleeritud närvilõpmed. Naha ehitus-ERALDI LEHEL
Meelesüsteem funktsionaalsest aspektist vaadelduna koosneb kolmest osast: 1)sensoriste retseptorist, 2)aferentsetest juhteteedest, 3)kesknärvisüsteemi struktuuridest ja nendega seonduvatest suurajukoore osadest ·Sensoris(retseptoris) muudetakse ärritaja energia sensori membraani permeaabluse muutuste kaudu sensoripotentsiaaliks(SP). ·SP põhjustab sensoriga ühenduses olevates närvikiududes aktsiooni potentsiaalide tekke, mis juhitakse aferentsete juhteteede kaudu kesknärvisüsteemi. Sensoorsetel( retseptoorsetel) rakkudel on ärrituse vastuvõtuks spetsialiseerunud raku osa: - Mikrohatud(maitseretseptor) - Ripsmed(selgroogsete haistmisretseptor) - Spetsiaalsed raku membraanstruktuurid( nägemisretseptor) VABAD NÄRVILÕPMED - Vabad põõsasjad närvilõpmed on nõrgalt müeliniseerunud aeglase juhtivusega peenemate aferentsete kiudude lõppharud. Retseptsioonipaigas kaotavad nad osalt müeliini ja lõppevad innerveeritaval struktuuril nööpja või aasa taolise laiendina.
annaabi.ee 
