silelihased, sektretoorne epiteel, vaskulaarne ja endokriinne süsteem. Nende efektorsüsteemide talitluse regulatsioon on soole närvisüsteemi, soolevälise sümpaatlise ja parasümpaatilise närvisüsteemi ning vistseraalsete spinaalide ja vagaalsete aferentide funktsiooniks. Enamik soole närvisüsteemi neuronite rakukehadest paikneb plexus myentericus'es või plexus submucosus'es. Neuronid jaotuvad aferentseteks neuronideks, interneuroniteks ja motoorseteks. Soole NS sisaldab sensomotoorseid programme soole efektorsüsteemide talitluse regulatsiooniks ja koorodinatsiooniks. KNS avaldab sellele lokaalsele süsteemile ainult moduleerivad mõju. KNS saab infot vistseraalsete aferentide kaudu ja kohandab seedetrakti funktsionaalset seisundit vastavalt organismi seisundile. KNS otsene neuraalne kontroll on rohkem välja kujunenud seedetrakti algus- ja lõpposas. 4. Lihasraku membraani bioelektrilised omadused. Müoneuraalne sünaps. Lihasraku ehituslikud iseärasused
keskkondlikust sisendist - Et neuron funktsioneeriks peab akson välja jõudma kindla sihtkohani - Mingisugused rakud peavad üksteistega suhtlema hakkama - Suure hulga arenguhäirete korral on dendriitide kasv ebanormaalne - Vaimse alaarengu korral on dendriitilisi harusid vähem - Rohkem on siis dendriitide areng häiritud prefrontaalsetes poolkerades, vähem mõjutab see primaarseid motoorseid ja sekundaarseid sensomotoorseid süsteeme Apoptoos - Loomulik rakusurm Sünapsite teke - Pikaajaline protsess, algab lootel aga toimub enamasti pärast sündi. Esimesed sünapsid on juhuslikud, ei ole funktsionaalseid seoseid ja nendest järk-järgult loobutakse. Teismeea lõpus on esimesed sünapsid ära kadunud - Sünapseid peab ’häälestama’, arengu käigus neid häälestatakse et nad suudaksid tagada piisva kontaktsuse ja sensoorset infot vastu võtta, õppida ja koemusi omandada
sümpaatilise ja parasümpaatilise närvisüsteemi ning vistseraalsete spinaalide ja vagaalsete aferentide funktsiooniks. · Mao- ja sooletrakti soolevälise innervatsiooni väljalülitamine ei mõjuta enamikku mao ja soolestiku elementaarsetest funktsioonidest · Neuronid jaotuvad aferentseteks neuroniteks, interneuroniteks ja motoorseteks neuroniteks. · Soole närvisüsteem sisaldab sensomotoorseid programme soole efektorsüsteemide talitluse regulatsiooniks ja koordinatsiooniks. · KNS avaldab sellele lokaalsele süsteemile ainult moduleerivat mõju. · Efektorelundi läheduses paiknevad refleksiahelad, mis kohandavad jooksvalt efektorsüsteemi käitumise tingimustele soole valendikus. · KNS saab infot vistseraalsete aferentide kaudu ja kohandab seedetrakti funktsionaalset seisundit vastavalt organismi seisundile.
LAULA OMA PÄEVAST Muusikalised vestlused annavad lapsele aluse õppimiseks. · Laula oma päevast. Mõtle ise välja viis ja laula sellest, mida sa päeva jooksul tegid. · Laula, kuidas sa ärkasid, riietusid, hommikust sõid, autoga sõitsid ja nii edasi. · Võid laulda ka lapsele tuttavatest inimestest: vanavanematest, õdedest-vendadest, või siis lemmikloomadest. UURINGUTE ANDMETEL tutvustab laulmine lapsele kõnemudeleid ja arendab sensomotoorseid oskusi. Mida rohkem sõnu laps kuuleb, seda kiiremini areneb aju kõnekeskus. KUST SEE HÄÄL TULEB? · Peida üleskeeratav helisev mänguasi lapse eest ära. Kuigi suhteliselt lihtsaltavastatavasse kohta. · Keera mänguasi üles ja küsi lapselt: "Kust see hääl tuleb?" · Kui laps pöörab end hääle suunas, kiida teda. · Korda mängu, peites heliseva mänguasja iga kord erinevasse kohta.
annaabi.ee 
