traditsiooniliselt suured N: Rooma, Marseille, Konstantinoopol 2. Korporatiivsed ühendused mõjutasid linna valitsemist tootmise ja kvaliteedi kontrollimisega, seades ka toodete hindu ning tavaliselt keelasid toota nendel kes ei kuulunud mõnda linna ühingusse. Ühingud raskendasid ka uutele linnaelanikele kodakondsuse andmist. 3. Linnad sõltusid senjooridest ehk maaomanikest, kes linna valdusi omasid. Väiksed linnad olid enamasti senjoori kindla võimu ja kaitse all. Suuremad linnad tahtsid paljud linnad enda valitseja alt pääseda ja sellepärast tunnistasid need linnad meeleldi oma kuningat nende senjoorina. Linnad olid huvitatud eeskoste alt vabanemisest kui senjoorid nõudsid liiga palju ja kõrgeid makse või rõhusid neid piirangutega. 4. Kaugkaubandus aitas arendada panku ja rahamajandus kuna palju rikkad kaupmehed spetsialiseerusid raha vahendamisele ja
valitseda,pannes aluse kirikuriigile,frankide kuningas Karl Suur- vallutas It-s langobardide kuningriigi,sai kuningaks,alistas Pürenee poolsaare lõunaosa,sakside alistamine,keisrivõimu taastaja(800 sai Rooma riigi keisriks) Ludvig Vagaviimane,kes hoidis riiki ühtsena *Ida-frangi riik= Sks,Lääne-Fr = Pr,Lõuna-Fr lagunes. Feodalism- ühiskonna korraldus,kus valitses vasalliteet-senjoori-vasalli suhted,mõisamaj,pärisorjus,katoliku kirik Feodaalsuhete kujunemine: aluse pani Karl Martelli sõjaväereform; et luua raskeratsavägi,anti sõjameestele maa koos talupoegadega,kellelt kogutud maksude eest sai soetada vajaliku varustuse. Nii kujunes rüütluse kiht Feood- lään,maavaldus feodaalläänimees,feodaalne hierarhia-ühiskond,kus valitsejad läänistavad oma suuri maavaldusi vasallidele. Neid vasalle nim seetõttu suurfeodaalideks
Viktoria armas on tiisikusehaige ja neiu on valmis enda müüma et raha ravile saada. Kohviku omanik Rosa on ahne, ihne, pirtsakas naine, ta kehastab filistrelik keskkond mis on toeks fasismile. Senjoor Lopes on nõus uuendama suhteid oma endise abikaasaga, kes ehitab plaane kui ilusti nad hakkavad jälle koos elama kui sureb tema praegune mees, kes on vähihaige. Senjoori Celestino lemmik autor on Nietzsche ja ta tsiteerib teda kogu aega kõige ebakohasematel situatsioonidel ja isegi ei saa täiesti aru tema õpetusest oma piiratud mõistuse tõttu. Igal nendest ,,mesilastest" on oma lugu, aga kõik nad elavad ühes ,,tarus". Kõik nad on millegagi piiratud. Suures osas oma süü tõttu ja sellepärast autor ei tunne varjamatut poolehoidu kellelegi tegelastest. Cela tegelaste elu hämmastab amoraalsuse ja mõttetusega. Inimesed justkui
lepinguni, millega Frangi riik jagati kolmeks, mis panid aluse tänapäeva kolmele riigile 1. Lääne-Frangi riik (Prantsusmaa) 2. Ida-Frangi riik (Saksamaa) 3. Lõuna-Frangi riik, mis ulatus Põhjamereni välja (Itaalia) FEODAALSUHETE KUJUNEMINE · Feaodaalsuhete kujunemise põhjused o Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke. o Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. · Vasalli kohustused senjoori ees: o Sõjateenistus. Vasall pidi senioori väes teenima40 päeva aastas o Osalema senjoori nõukogus+ erakorralised abikohustused · Senjööri kohustused vasalli ees: o Kaitses vasalli · Senjöör- isand · Vasall- andis ennast senjööri kaitse alla ja vastutasuks teenindas senjööri · Feodaalne hierarhia- lepingupooled ei olnud võrdsed, vaid üks pool selgelt teisest kõrgemal · Benefiits- sõjameestele antud lään · Feood- 9.-10. Saj
Milliseks kujunes Euroopa riiklik korraldus tänu feodaalsuhete arenemisele? Killustatuks, sest senjöörid ei tahtnud enam, et nende üle valitsetaks. Neil olid oma sõjaväed ja tekkis feodaalse killustatuse periood. 11. LÄÄNE-EUROOPA VARAKESKAJAL. ÜHISKOND Feodaalne kilustatuse põhjused: Põhjus Naturaalmajandus Senjööri ja vasalli suhe tekkis. Senjöör andis maad (lään), et vasall aitaks feodaalil maad juurde vallutada. Kui vasall lahkus senjoori alluvusest võeti talt lään. Tihti juhtus ka nii, et vasall muutus materjaalselt niivõrd tugevaks, et ei pidanud tagasi andma on lääni, siis siit kujuneb välja üks feodaalse killustatuse põhjuseid. Vasall allunud enam seöörile! SENJÖÖR VASALL EHK LÄÄN FEOOD Päris orjuse kujunemine- talupoegadel ei olnud kusagile mujale minna. 12. VARAKESKAJA KIRKU- JA VAIMUELU
annaabi.ee 
