1. Rooma Vabariik Rooma Vabariik oli aastatel 510-30eKr. Riigi eesotsas seisis senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kelle seast olid tähtsamad kaks konsulit. 5.saj lõpuks oli Rooma Kesk-Itaalia tugevaim riik. Tagasilöögi andis gallide sissetung 387 eKr, kuid neid suudeti võita ja aastaks 265 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Roomas valitses patriitside aristokraatia. Patriitsid võisid olla riigiametnikud, preestrid ja senatiliikmed. Ülejäänud inimesi kutsuti plebeideks, kellel oli luba ainult rahvakoosolekutel osaleda. Patriitside ja plebeide suhted olid vaenulikud. Plebeide õiguste eest võitlesid rahvatribuunid. 450 eKr anti välja Rooma seadustekogu- 12 tahvli seadused. Seadustega moodustasid roomlased seaduse ees võrdse kodanikkonna- rooma rahva, kuid see ei tähendanud tegelikku võrdsust. Rooma tõsiseks vastaseks oli Kartaago, kellega peeti 3 sõda:
Rooma ühiskonnas. Tähenduse, mis ei seisnenud kaugeltgi ainult meelelahutuses. Alustuseks lahkaksin pisut ühte huvitavat võrdlust, mis on välja toodud gladiaatorite võitlusareeni ja Vana-Rooma ühiskonna vahel. Nimelt on iidset amfiteatri ülesehitust võrreldud Vana-Rooma ühiskonnakihtide jaotumisega, kus kõige tähtsamal, kesksel positsioonil asub riigipea, temast pisut eemal kõrged riigiametnikud, senatiliikmed, nobiliteet, vähemtähtsatel positsioonidel harilik kodanikkond, kõige viimastes ridades võisid mänge jälgida naised ja orjad (3). Gladiaatorite positsiooni on selles kontekstis aga suhteliselt keeruline määratleda. Võib neid ju võtta kui kõige madalamal positsioonil asuvaid tähtsusetuid isikuid, samas on neil kogu ülejäänud rahva tähelepanu, olgu see siis poolehoid või vastupidi, halvakspanu. Samamoodi ebamäärane oli ka gladiaatorite kuuluvus ühiskondlikus hierarhias
seadusettepanekuid,vastutas jumalatega suhtlemise eest (õigus korraldada auspiitse käis imperium’iga lahutamatult kaasas). Rooma rajajal, Romulusel, oli see võim, sest tema võimuletuleku tegid võimalikuks head ended. Kõrgem magistraat: kuningas, hiljem konsul. 3) Senat ja senaatorid Senatile kuulub kogu imperium interregnumi, võimuvaakumi ajal; senaatoreid ei valitud; senatiliikmed on endised magistraadid, kes jagunesid seisuseastmeteks, vastavalt endisele ametile: konsulid, preetorid, ediilid, tribuunid, kvestorid; selle hierarhia järgi said nad ka senatis sõna. Senatiliikmeid sai ametist tagandada censor.Põhjuseks kuritegu, ebaväärikas käitumine, võlad.Istungid olid avalikud. Senat: arutas ja kinnitas seaduseelnõud;kinnitas valimistähtajad;
pühamute ja rituaalide eest hoolitsesid flaamenid. Tuleviku ennustamisega tegelesid augurid. Selleks, et jumalatelt midagi saada, tuli neid teenida, st tuua annetusi. Ohvriloomi tapeti altari juures, siseorganeid põletati, liha söödi kohapeal ise ära. Mõne asja viltuminekul tuli ohvrit korrata. Patriitsid ja plebeid Patriitsid olid poliste suguvõsade liikmed, kellest usuti, et nad põlenevad kuulsatest esiisadest. Ainult patriitsid võisid olla riigiametnikud, preestrid, kohtunikud ja senatiliikmed. Kodanikke, kes patriitside hulka ei kuulunud, nimetati plebeideks. Nad võisid osaleda vaid rahvakoosolekul. Plebeid said õiguse valida endi hulgast oma huvide kaitseks eraldi ametnikud rahvatribuunid. Nad tohtisid keelata riigiametnike või senati otsene teokstegemine kui see oli ülekohtune plebeide suhtes. Plebeide soovil avaldati esimene rooma seadustekogu ,,12 talwi seadused". Seadused olid üsna karmid. 287a. e.Kr
annaabi.ee 
