- SEMIOOTIKA: Semiootika sisuvaldkond ei ole lihtsalt märgid, vaid märgitoime ehk semioos. Semiootika on teadmine semioosist ehk teoreetiline käsitlus märkidest ja sellest, mida nad teevad. Seega on semiootika uurimisobjektiks märk. Märgi määratlusi on semiootikas vähemalt kaks ja sellest tulenevalt on semiootikas ka kaks põhivoolu: Peirce/ Morrise semiootika ning Saussure'i semitoloogia. Peirce järgi on märk suhe esitise (märgikandja), objekti ja tõlgendaja vahel. Saussure'i järgi on märgi puhul oluline tähistaja ja tähistatu omavaheline suhe. - MÄRGISÜSTEEM: Märk on semiootika uurimisobjekt. Peirce järgi on märk suhe esitise (märgikandja), objekti ja tõlgendaja vahel. Klassikalise Peirce märkide klassifikatsiooni kohaselt jagunevad märgid ikoonideks, indeksiteks ja sümboliteks. Saussure'i järgi on märgi puhul oluline tähistaja ja tähistatu
Semiootika erineb semioosist nagu teadmine erineb sellest, mida teatakse. Semiootika on teadmine semioosist ehk teoreetiline käsitlus märkidest ja sellest, mida nad teevad. Semiootika puhul oleks siis uurimisobjektiks märk (mille all tänapäeva semiootikas mõistetakse ka nt märgisuhet, märgiprotsessi jmt). Siit algavadki raskused, sest märgi määratlusi on semiootikas vähemalt kaks ja lähtuvalt sellest ka kaks põhivoolu: nn Peirce /Morrise semiootika (Ameerikas) ja Saussure´i semitoloogia (enamjaolt euroopas ja Prantsusmaal). Eristus nimetuse tasandil püsis pikka aega ja ameerika semiootika „võitis” alles tänu Sebeoki pingutustele, kuid sisuline erinevus on ikkagi säilinud. Peirce esindab filosoofilist lähenemist, märk on tal triaadiline ja oluline koht on semioosil ehk märgitoimel (märgiprotsessil). Loogika (teise nimega semiootika) on tema jaoks teadus üldistest seaduspärasustest, mis lähtub eetikaprintsiipidest kui
TMKis mimeediline lähenemine (suur osa sellest, mida Lotman kirjeldab modelleerivate süsteemide nime all põhineb analoogiatel) Loodus kui kultuuri looming loodus kui inimese keelelise aktiivsuse ja kultuuri tegevuse tagajärg; inimene on oma keelevõime ja mõtlemise poolt loodusest eraldatud; modernism, postmodernism, kultuuriline relativism; Loodus kui tekst strukturalism, poststrukturalism, Euroopa semitoloogia; metafooriline käsitlusviis; loodus kui inimese enda projektsioon väliskeskkonnale Loodus kui inimese siseilm bioloogiline ja instinktiivne alge inimeses, mis ei allu kultuuri regulatsioonidele; biosemiootika, psühhoanalüüs; küsimused kontrolli ja spontaansuse, mõistuslikkuse ja ihade vastandusest, kultuuri suhtumine bioloogilistesse protsessidesse; kuidas on võimalik inimese alateadvust kirjeldada kultuuri väljendusvahendeid kasutades
Semiootika erineb semioosist nagu teadmine erineb sellest, mida teatakse. Semiootika on teadmine semioosist ehk teoreetiline käsitlus märkidest ja sellest, mida nad teevad. Semiootika puhul oleks siis uurimisobjektiks märk (mille all tänapäeva semiootikas mõistetakse ka nt märgisuhet, märgiprotsessi jmt). Siit algavadki raskused, sest märgi määratlusi on semiootikas vähemalt kaks ja lähtuvalt sellest ka kaks põhivoolu: nn Peirce/Morrise semiootika (Ameerikas) ja Saussure´i semitoloogia (enamjaolt euroopas ja Prantsusmaal). Eristus nimetuse tasandil püsis pikka aega ja ameerika semiootika „võitis” alles tänu Sebeoki pingutustele, kuid sisuline erinevus on ikkagi säilinud. Peirce esindab filosoofilist lähenemist, märk on tal triaadiline ja oluline koht on semioosil ehk märgitoimel (märgiprotsessil). Loogika (teise nimega semiootika) on tema jaoks teadus üldistest seaduspärasustest, mis lähtub eetikaprintsiipidest kui
kutsuti? Teise aastatuhande algul eKr liikusid semiidi suguharud Ülem-Eufrati piirkonda ja rajasid seal riigi linnaga Mari, mis jäi praeguse Süüria piiridesse. Akkadi keeles kutsuti seda riiki Amurru, Vanas Testamendis selle elanikke amoriitideks. Samal ajal rändas osa hõimudest Palestiina aladele. 1. Kuidas nimetatakse sealt leitud keele ja kultuuri uurimisega tegelevat teadusharu? Ugariti kultuuriga tegelevat teadusharu nimetatakse ugaritoloogiaks, mis on semitoloogia haru. Ugariti tähestik koosneb kolmekümnest tähest ja desifreeriti 1930.aastal. 2. Milline oli Kaanani usund oma laadilt? Kaanani usund oli loodususund ehk natuurreligioon. 3. Milline oli Kaanani jumaluse üldnimi? Kaanani jumala üldnimeks on El. Nii foiniikia kui ka ugariti tekstides on jumala epiteetideks qds (püha), sama ka heebrea keeles (qados), aga ka "heatahtlik ja halastaja." Ta on ka "looja." 5. Kuidas nimetati jumalust, keda tunti nimetuste all "isand", "valdaja" või
kutsuti? Teise aastatuhande algul eKr liikusid semiidi suguharud Ülem-Eufrati piirkonda ja rajasid seal riigi linnaga Mari, mis jäi praeguse Süüria piiridesse. Akkadi keeles kutsuti seda riiki Amurru, Vanas Testamendis selle elanikke amoriitideks. Samal ajal rändas osa hõimudest Palestiina aladele. 1. Kuidas nimetatakse sealt leitud keele ja kultuuri uurimisega tegelevat teadusharu? Ugariti kultuuriga tegelevat teadusharu nimetatakse ugaritoloogiaks, mis on semitoloogia haru. Ugariti tähestik koosneb kolmekümnest tähest ja desifreeriti 1930.aastal. 2. Milline oli Kaanani usund oma laadilt? Kaanani usund oli loodususund ehk natuurreligioon. 3. Milline oli Kaanani jumaluse üldnimi? Kaanani jumala üldnimeks on El. Nii foiniikia kui ka ugariti tekstides on jumala epiteetideks qds (püha), sama ka heebrea keeles (qados), aga ka "heatahtlik ja halastaja." Ta on ka "looja." 5. Kuidas nimetati jumalust, keda tunti nimetuste all "isand", "valdaja" või
annaabi.ee 
