Strukturalistriku meetodi kohaselt ei uurita üksikelemente eraldiseisvatena, vaid teatava üldise tähistava süsteemi koostisosana. Roland Barthes'i kasutatud strukturaal- antropoloogilise analüüsi meetodile sarnast meetodit kasutab ka Mati Unt oma argimüüte lahates, tuues esile küll üksiku denotatsiooni märgi (kirves, kahvel, köha vms.), kuid vaadates selle eri tähendusi konnotatsiooni tasandil (teise astme märgina), püüdes haarata konkreetse märgi haaret universaalse semioloogilise süsteemi sees. Unt kirjeldab märkide jadasid, tähistaja (ehk "tühjendatud" esimese astme märgi) liitumist järjest uute tähistatavatega ning lõpmatute uute märkide teket. Kui Barthes lähtub Mütoloogiates suletud struktuurist, siis Undi mütoloogiad viitavad lõpututele märkide kujunemise jadadele. Autor mängib justkui piljardit. Lükates ühe tähistaja veerema, põkkub see teistega, moodustades põrkemomendil uusi tähendusi, uue info saanud tähistajad kuulid põrkuvad
konnotatsiooni mõtet, peidetudt sünumit, võtab vastu ülistuse, ei käsitle seda konstrutisoonina, lihtsalt pilt "tore, et neegrile meelib prantsusmaa". T ähistaja ja tähitstatava suhe loomulik suhe *B näitab seda, kuidas müüt on semiootiline süsteem, aga tavalugeja peab seda normaalseks *III+ I tasand: * talle endale m üüdi uurija ja tõlgendaja positsioon *näeb läbi, kuidas see konstrueeritud on *I ja II astme tähendused kuidas see t öötab semioloogilise süsteemina, ideoloogia tootmine inimeste jaoks 43 homoseksuaalsuse m üüdid, ideoloogiline, teatud tekstide konstrueerimine, heteroseksuaalsus norm, loomulikkus, asjade loomuliku korra taastamine *Cultural Studies *1970.aastal ilmunud käsitlus "S/Z" (Balzac) *tulemus v õimu andmine teksti lugejale, mitte enam nii palju kijrutajale teskti tähendus sõltub sellet, kuidas tekstu lugeda *Balzaci novelli analüüs ilukirjanduslikust teosest teatud fragmentide
ideed illustreeriv sümbol : müüd konstrueerimise tasand teine tasand, kriitiline tasand : pilti vaadeldakse kui teatavat alibit, õigustust. niimoodi vaatab see, kes näeb selle pildi sisu läbi kolmas tasand, müüdi tarbija tasand : see, kellele see pilt on tehtud. nähtut võetakse vastu loomulikuna. väga tore, et on selline pilt. ma võtan selle vastu 1:1le. see inimene ei näe pilti semioloogilise süsteemina, ta peab seda väikseks üldistuseks. barthes : müüt on semioloogiline süsteem, aga kergeusklik müüditarbija peab seda faktide süsteemiks. neljas positsioon : müüdiuurija/müüditõlgendaja positsioon : nägemine, kuidas müüt kerkib esile oma ajaloolistest põhjustest, kuidas müüt on konstrueeritud, kuidas toimub müüdi tootmine. analüüsiv/analüütiline positsioon. selle positsiooni reserveerib barthes endale.
Kvalitatiivselt määratletud sotsiaalne ruum kujuneb, toimib ja mõjutab subjektide aktiivsust niivõrd, kui teatav inimkooslus (kultuur) mõtestab, asetab tähendusseostesse nähtusi, tegevusi, protsesse, ideid jne. Semioloogiline vaade ühiskonnale ilmselgelt ei vaja mingit ühetähenduslikku ruumi tasakaaluseisundit või harmooniat. Pigem rõhutatakse siin tähenduste paljusust, mitmekesisust ja muutuvust sõltuvalt subjekti asendist, funktsionaalsest rollist vmt ruumis. Semioloogilise ühiskonnamudeli kontekstis tuleb rääkida dünaamilisest tasakaalust kui protsessist, kui pidevast tasakaalu (harmoonia) otsimisest. Samuti tuleb siin rääkida mitte ühest universaalse iseloomuga normist, vaid normide, normsete seisundite paljususest vastavalt sellele, missuguses ruumis (seostevälja) piirkonnas või dünaamilise tasakaalu(stumise) protsessi faasis mingi punkt (subjekt, roll, funktsioon jne) parasjagu asub või liigub