südametippu (tipp tõmbab esimesena kokku). 4. Südame tsükkel ja vere liikumine südames tsükli jooksul. Südame toonid. Südame parem ja vasak pool on vereringesse järjestikku ühendatud pumbad. Vere ühesuunalise liikumise südames ja veresoontes tagavad kodade ja vatsakeste vahel asuvad kodade-vatsakeste (atrioventrikulaar-) e hõlmased klapid ning südamest väljuvate suurte veresoonte ja vatsakeste vahel olevad poolkuu- e semilunaarklapid. Vasaku koja ja vatsakese vahel on kahehõlmane e mitraalklapp ning parema koja ja vatsakese vahel kolmahõlmane klapp. Südamelihase kokkutõmbed (süstolid) ja lõõgastumised (diastolid) vahelduvad korrapäraselt ning moodustavad ühe südametsükli, milles on võimalik eristada kodade ja vatsakeste tsüklit. Kui südametsükleid on ühes minutis 60 või 70, siis on südame löögisagedus 60 või 70 korda minutis ja südametsükkel kestab 60/60=1s või 60/70=0,85s
lasevad verd tagasi siis on tegemist klapipuudulikkusega Vasaku koja ja vatsakeste vahel on kahehõlmaline ehk bikuspidaal- ehk mitraalklapp (valva mitralis) Parema koja ja vatsakese vahel on kolmehõlmane ehk trikuspidaalklapp (valva tricuspidalis) Vasaku vatsakese ja aordi vahel ning parema vatsakese ja kopsuarteri tüve vahel paiknevad (aordi ja kopsutüve suudmetes) poolkuuklapid ehk semilunaarklapid (kolmehõlmsed) (valvae semilunares) (avanevad ühes suunas) Nii tagatakse vere ühesuunaline liikumine Vasaku vatsakese sein on paksem, sest peab pumpama verd aorti ja tagama suure vereringe Aordis on diastolis rõhk kõrgem kui kopsuarteris *kojad on ülevalpool, vatsakesed allpool Suur ja väike vereringe: SUUR Algab vasakust vatsakesest -> aorti -> hargneb arteritesse -> arterioolid -> kapillaarid
süsteemi läbinud, alles siis jõuab erutus südametippu (tipp tõmbab esimesena kokku). 4. Südame tsükkel ja vere liikumine südames tsükli jooksul. Südame toonid. Südame parem ja vasak pool on vereringesse järjestikku ühendatud pumbad. Vere ühesuunalise liikumise südames ja veresoontes tagavad kodade ja vatsakeste vahel asuvad kodade-vatsakeste (atrioventrikulaar-) e hõlmased klapid ning südamest väljuvate suurte veresoonte ja vatsakeste vahel olevad poolkuu- e semilunaarklapid. Vasaku koja ja vatsakese vahel on kahehõlmane e mitraalklapp ning parema koja ja vatsakese vahel kolmahõlmane klapp. Südamelihase kokkutõmbed (süstolid) ja lõõgastumised (diastolid) vahelduvad korrapäraselt ning moodustavad ühe südametsükli, milles on võimalik eristada kodade ja vatsakeste tsüklit. Kui südametsükleid on ühes minutis 60 või 70, siis on südame löögisagedus 60 või 70 korda minutis ja südametsükkel kestab 60/60=1s või 60/70=0,85s
Vasak on ühenduses suure vereringega ning parem on ühenduses väikese vereringega. Vasakusse aorti tuleb kopsuveenist hapnikurikas veri, läheb aordi kaudu kehasse, paremast aordist läheb õõnesveenidest tulev hapnikuvaene veri pulmonaalarteri kaudu kopsudesse. Koja ja vatsakese vahel on HÕLMASED e ATRIO-VENTRIKULAARklapid. Vasaku vatsakese ja aordi vahel ning parema vatsakese ja kopsuarteri vahel on POOLKUUKLAPID ehk semilunaarklapid. Klapid sulgevad ja avanevad vererõhu erinevuste tõttu mõlemal pool klapi tööpinda. Südametoonid on klappide sulgemise helid, 1. Südametoon on atrioventrikulaarklapi sulgumine (süstoli algus) ja 2. Toon on poolkuklapi sulgumine (diastoli algus) Klapid tagavad ühesuunalise verevoolu nii südames kui kogu vereringes. Südametoonide tekitatavad võnked kanduvad rindkerele ja on kuulmispiirkonnas. Pumbafunktsioon realiseerub järjest korduvate tsüklite käigus
annaabi.ee 
