ainult paavst. See tähendas, et alus Riia piiskoppide ja ordu hilisemaks rivaliteediks ülemvõimu pärast Liivimaal loodud. (Histrodramus, 2018) 7 2. Liivi ordu Mõõgavendade ordu pärijaks saanud Saksa ordu Liivimaa haru oli keskaegse Liivimaa kõige tugevam sõjaline jõud üle 300 aasta. Alguses oli ordu pühendatud ainult Kuramaa ja Semgallia alistamisele. See muutus alates 13. sajandi lõpust muutus peamiseks küsimuseks võitlus ülemvõimu pärast Riia peapiiskopiga. 15. sajandi lõpuks, peale seda kui peapiiskopi ja ordu vahel oli habras tasakaal, muutus suurimaks probleemiks idapiiril tugevnev Moskva oht. Liivi sõja algul said Vene tsaaririigi ambitsioonid kogu Vana-Liivimaale saatuslikuks. (Histrodamus, 2018) Foto 2
linnadeks. Need veelgi madalamteks üksusteks asulateks, linnaosadeks. 2-tasandiline. Regionaal- maakonda juhib maavanem. Teostab järelvalvet. Maavalitusus on administartsioon. Omavalitsuslik- munitsipaliteet, nõukogu juhib valin teised isikud. Läti- unitaarriik, jaotub munitsipaliteedideks (vallad, linnad, ühendatud KOVüksused) ning rajoonideks ja linnadeks, millel on rajooni status. Linnad jaotuvad Riia linnaks ja 4 maaks: Kuramaa, Latgallia, Semgallia ja Lõuna-Liivimaast. 2-tasandiline Esinduskoguks on volikogu, valijad kantud elanike registrisse vähemalt 90 päeva enne .
preestrite tapmisest, sakramentide rüvetamisest, vangide võtmisest jm. Kuulnud ka rootsi naiste ja neidude halvast kohtlemisest, otsustas ta saarlastele karistusretke korraldada. Ojamaalased ja taanlased keeldusid vaimulikku aitamast, küll aga olid nõus saksa kaupmehed. 1227. a. 20. jaanuaril alguses, mindigi pärnust mööda merejääd Saaremaa poole. Henriku sõnade järgi olevat lisaks sakslaste, liivlaste ja lätlaste, retkes osalenud ka Piiskop Albert, Semgallia piiskop Lambert ja ordumeister Folkvin. Kõige ees oli paavsti viitselegaat magister Johannes Modena piiskopi teenri Gandulfinusega, kes kandis paavstilippu. Tegelikuks juhiks oli ilmselt Folkvin. Üheksandal päeval jõuti Muhu linnuse alla. Üks öö puhati. Toimus kokkupõrge linnuse kaitsjatega, viimased pakkusid rahu. Enamus nõudis kättemaksu. Kuuendal piiremispäeval (03.03) tungiti läbi suurte takistuste linnusesse, rööviti see paljaks ja pandi põlema.
Nõukogu valib munitsipaliteedi täitevvõimu juhi (linnapea, rajoonivanem) ja teised olulisimad ametiisikud. Nõukogud nimetavad ka seninija vanema. 9. Läti Vabariik (kõnes: Läti) Pindala: 64 589 km² Rahvaarv: 2 306 600 (2005) Pealinn: Riia Riigivalitsemise vorm: parlamentaarne vabariik Riiklik korraldus: unitaarriik, Läti Vabariigi PS (Satversme) § 1 kohaselt koosneb neljast ajaloolisest maast: Kurzeme (Kuramaa); Latgale (Latgallia); Zemgale (Semgallia); Vidzeme (Lõuna-Liivimaa). Jaotub 26 rajooniks ja 7 rajooni staatusega linnaks, need jaotuvad mitteametlikult Riia linnaks ja neljaks ajalooliseks piirkonnaks (v t ülalpool). Konstitutsiooniline alus - Lätis on kahetasandiline omavalitsussüteem (2007; vt Läti Vabariigi koduleht): I (esmatasandi) moodustavad 527 kohaliku omavalitsuse üksust e munitsipaliteeti: - 7 vabariiklikku linna ja 53 linna (vrd maakonnalinnad); - 432 valda;
annaabi.ee 
