Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"semasioloogia" - 5 õppematerjali

SÜNONÜÜMID
2
doc

SÜNONÜÜMID

Eirama ­ ignoreerima Lemb ­ armas Seik ­ asjaolu Eksotism ­ rahvuslik sõna Lige- märg Selmet ­ selle asemel et Ekspressiivne ­ ilmekas Luider ­ kõhn Selve ­ iseteenindus Ekspressiivne ­ ilmekas Lõhmus ­ pärn Selve ­ iseteenindus Ellerhein ­ jaanilill Läppuma- kopitama Semantika ­ tähendus Ennistaja ­ restauraator Lävima ­ suhtlema Semasioloogia ­ Ennistaja ­ restaureerija Mahitama ­ komplekteerima tähendusõpetus Eruditsioon ­ õpetatus Maika ­ särgik Sentimentaalsus ­ Estetism ­ eestipärane sõna Maimik ­ 1-3 aastane laps hingelisus Fennism ­ soomepärane Maldama ­ läbema Sidus ­ tihe sõna Marketing ­ turundus Sisask ­ ööbik Fiiling ­ tunnetus Meede ­ abinõu Spontaanne ­ iseeneslik

Eesti keel → Eesti keel
40 allalaadimist
Genuiinne sõnavara ja märgisüsteem
12
pdf

Genuiinne sõnavara ja märgisüsteem

Polüseemia - ülekanne • sulg linnul - sulg kirjutamiseks - sulepea • laud nagu põrandalaud - söögilaud või inimese jalg - lauajalg • ratas (üksik ratas vankril) - jalgratas - mootorratas Leksikoloogia on sõnavaraõpetus. Leksikograafia on õp sõnaraamatutest, erinevaid sõnaraamatuid: • ÕS, seletussr, võõrsõnade leksikon, etümoloogia sr, võõrkeele sr, murde sr, slängisr, sünonüümide sr, sagedussr ja oskussõnaraamat. Veel paar mõistet: Semantika - tähendus (semasioloogia - tähendusõpetus). Semiootika - märgiteadus, silmapaistvam esindaja Juri Lotman. Keele sõnavara koosseis • põhisõnavara - omane kõigile (lapsed, muulased), u paartuhat sõna, millega tuleb toime. • üldsõnavara: 1. professionalismid - ameti sõnavara ( 2. arhaismid (susla e kitsarööpmeline rong, kriska e siiber, kilter e parim töötegija). 3. neologismid - uudissõnad e välja mõeldud sõnad (kõige kiiremini - kuukulgur). 4

Eesti keel → Eesti keel
6 allalaadimist
Genuiinne sõnavara ja selle kasutamine
5
docx

Genuiinne sõnavara ja selle kasutamine

Polüseemia ülekanne · sulg linnul sulg kirjutamiseks sulepea · laud nagu põrandalaud söögilaud või inimese jalg lauajalg · ratas (üksik ratas vankril) jalgratas mootorratas Leksikoloogia on sõnavaraõpetus. Leksikograafia on õp sõnaraamatutest, erinevaid sõnaraamatuid: · ÕS, seletussr, võõrsõnade leksikon, etümoloogia sr, võõrkeele sr, murde sr, slängisr, sünonüümide sr, sagedussr ja oskussõnaraamat. Veel paar mõistet: Semantika tähendus (semasioloogia tähendusõpetus). Semiootika märgiteadus, silmapaistvam esindaja Juri Lotman. Keele sõnavara koosseis · põhisõnavara omane kõigile (lapsed, muulased), u paartuhat sõna, millega tuleb toime. · üldsõnavara: 1. professionalismid ameti sõnavara ( 2. arhaismid (susla e kitsarööpmeline rong, kriska e siiber, kilter e parim töötegija). 3. neologismid uudissõnad e välja mõeldud sõnad (kõige kiiremini kuukulgur). 4

Eesti keel → Eesti keel
1 allalaadimist
Eesti kirjakeele sõnavara eksam
9
doc

Eesti kirjakeele sõnavara eksam

nimetatakse mingit objekti või mõistet? Nt juuksehooldusvahendite onomasioloogiline väli: Lokivedelik, juukselakk, juukseõli [oluline eristav tunnus on [+vedel] Juuksegeel, juuksevaha, juuksepumat, briljantiin, juuksekreem [+poolpaks] ... Semasioloogiline väli jaguneb distributsiooniliste, täpsemalt kollokatiivsete tunnuste alusel. Välja struktuuris võetakse arvesse sõnadevahelised paradigmaatilised ja süntagmaatilised seosed. Semasioloogia küsib keeleväljendite tähenduste järele. Nt eelmises näites esitatud juuksehooldusvahendite puhul moodustame lause Juuksur soovitab kliendile [mida? ...] [milleks? ... ]. Esimesse lünka sobivad kõik eespool nimetatud juuksehooldusvahendid, sest need tähistavad tähenduselt sarnaseid olemeid. Eristuvad tähenduselemendid võivad ilmneda süntagmaatiliste seoste analüüsil, nt seostub juuksepumat või briljantiin meesklientidega. Sõnaväljadel on interdistsiplinaarseid aspekte

Eesti keel → Eesti keel
286 allalaadimist
Mitmekeelne oskussuhtlus
544
pdf

Mitmekeelne oskussuhtlus

võimalikust liigitusalusest, mille abil saaks kirjeldatavat distsipliini sügavama käsitluse huvides kitsamalt piiritleda. Sotsiokognitiivne terminoloogia Rita Temmermani sotsiokognitiivse terminoloogia idee (2000) on aren- datud selgelt Viini koolkonnale vastanduvaks terviklikuks teooriaks. Kuigi Temmerman esitab oma teooria otsese punkt-punktilt vastandusena traditsiooniliste Viini arusaamadega, leidub tegelikult ka sarnasusi, nende hulgas onomasioloogia-semasioloogia küsimuseski. Lähenemissuuna poolest on sotsiokognitiivne terminoloogia ikkagi wüsterlikult onomasioloogiline ning eristab end selgelt leksikograafiast – nii üld- kui ka oskusleksikograafia on selle teooria kohaselt sema- sioloogiline. Siin teeb Temmerman täpsustuse, mille Cabré tegemata jättis, vaadeldes lahus onomasioloogilist ja semasioloogilist tööd oskussõnavara kirjeldamisel ning piirates oma käsitlusala esimesega neist

Inimeseõpetus → Inimeseõpetus
39 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun