Vastuolu võib esineda ka soovitud ja tegeliku olukorra vahel. Konfliktide tekkimine on paratamatu, tuleb õppida neid analüüsima ja võimalusel lahendama. *Selgelt väljendunud vastasseis*Vastastikune sõltuvus*Kokkusobimatud eesmärgid*Piiratud ressursid *Vahelesegamine ja takistused 51. Millised on erinevad konfliktide lahendamise viisid? *Vältimine*Võitlus*Kompromiss*Kohandumine*Koostöö*Mitte millestki kaoseni Vältimine*Eitamine*Mittereageerimine*Tähelepanu pööramine semantikale*Edasilükkamine Võitlus*Eeldatavate motiivide omistamine*Ettekirjutused ja ähvardused 52. Kas alistuv käitumine lahendab konflikti? Ei lahenda 53. Kas agressiivne käitumine lahendab konflikti? 54. Kas tahe igas olukorras võita sobib konfliktide lahendamiseks? 55. Mida tähendab kehtestav käitumine konflikti lahendamisel? säilitatakse enesest lugupidamine, rahuldatakse oma vajadusi seejuures kahjustamata teiste inimeste vajadusi ja enesest lugupidamist
Vastuolu võib esineda ka soovitud ja tegeliku olukorra vahel. Konfliktide tekkimine on paratamatu, tuleb õppida neid analüüsima ja võimalusel lahendama. *Selgelt väljendunud vastasseis*Vastastikune sõltuvus*Kokkusobimatud eesmärgid*Piiratud ressursid *Vahelesegamine ja takistused 43. Millised on erinevad konfliktide lahendamise viisid?*Vältimine*Võitlus*Kompromiss*Kohandumine*Koostöö*Mitte millestki kaoseniVältimine*Eitamine*Mittereageerimine*Tähelepanu pööramine semantikale *Edasilükkamine Võitlus*Eeldatavate motiivide omistamine*Ettekirjutused ja ähvardused 44. Kas alistuv käitumine lahendab konflikti?Ei lahenda 45. Kas agressiivne käitumine lahendab konflikti?Ei teeb hullemaks. 46. Millised on ebaausad võitlusviisid konflikti lahendamisel? Teise nõrkuste ärakasutamine. 47. Millised on ausa võitluse reeglid konflikti lahendamisel? *Ollakse ausad.*Ei segata isiklikku elu sellese*Lahatakse konflikti mõlemat poolt kuulates. 48
variatiivsus (HEV-laps suhtleb stereotüüpselt), oskus jätkata dialoogi. Seega tuleb oluliselt enam tegelda suhtlusaktide teadvustamisega ja ütluste pragmaatilise tähenduse mõistmisega (situatsioonide analüüsiga). * Suhtlusoskuse kujundamisel peab õpilaste tähelepanu olema suunatud ütluse (repliigi) valikule/sobivusele sõltuvalt situatsioonist ja pragmaatilisele tähendusele, traditsioonilise kõnearenduse puhul aga keeleüksuse struktuurile ja selle semantikale. * Konflikte laste vahel pole võimalik vältida, neid tuleb õpetada lahendama. * Õppekava täitmise korral peaks abiõppe lõpetaja suutma suhelda adekvaatselt tavasituatsioonides ja ametiasutustes ning töökollektiivis, mõistma suhtluspartneri seisukohtade võimalikke erisusi/sarnasusi, oskama oma seisukohti selgitada ja erimeelsustele lahendusi otsida. * Suhtlemisõpetuse töövõtete peamised rühmad on üldistatult järgmised: *Suuliste ja
valima. Et kuigi kirjutame a-d eriviisil, siis a on ikka A. Turbetskoi rühutas et kõikidel keeletel on midagi ühist. Millest tuleneb vene keelneinimene, kes õppinud eesti keelt, hääldab valesti sõnu palju, et neil on sünadel rõhk essal silbil pm. Et siis ta kannab selle eesti keelde üle, kui ta pole ka väga kindel, kuidas see sõna veel hääldatigi. L. Hjelmslev: Keeleüksuses on FORMAALSED JA SEMANTILISED tunnused. Liiga vähe aga pöörati vanasti tp semantikale. L. Tensiere: pööras tp, mis seosed on sõnadel just semantika seisukohalt. K. Bühler: Keeleüksuses vahendatakse mõtteid (mitte töhendusi), et tähendused on abiks, et oma mõtet edastada/selgeks teha. 1) mõtteid väljendada 2) tajujat mõjutada 3) arusaadavalt neid mõtteid väljedada (siis on võimalik ka mõjutamine). Metafoorsus eeldab mõtte tuletamist. Kes keegi on, mis positsioon tal on, arvestada partneri positsiooni, ja mis rollis oleme meie ja kõneleja?
annaabi.ee 
