kogunevad taevasse pilved, millest vallandub tugev vihmavaling. Vihm kestab paar-kolm tundi.Õhtuks taevas selgineb ja läheb veidi jahedamaks. · ilm on aasta läbi enam vähem ühesugune Pinnamood: · L-Ameerikas ja Aafrikas enamasti tasandikuline Amazonase madalik · Kagu-Aasias erilimelised mäestikud vaheldumisi lavamaade ja madalikega Amazonase madalik · suurim ekvatoriaalse vihmametsa ala · ulatus ligi 6 miljonit km2 · nimetatakse ka selvaks Loodustingimuste mõju pinnamoele: · kivimite keemiline murenemine · vee-erosioon Siseveed · tasandikujõed veerikkad, laiad ja aeglase vooluga Amazonas · maailma suurim jõgi · laius 3-5 km, suudmealal 15-20 km Kongo · tasandikel sageli sood Mullad: · enamasti vanad, · lähtekivim sügavalt murenenud · raudoksiidist punased · horisontideks liigestumata (lateriitpinnas) · happelised (ph=4.5-5,5)
Ekvatoriaalsed vihmametsad hõlmavad 17% kogu maismaa pindalast 59 ning seal kasvab 90% maailma taimeliikidest. Selle loodusvööndi piirid langevad 60 kokku ekvatoriaalse kliimavöötme piiridega. 61 Suuremad riigid, kus vihmametsad asuvad oleksid Brasiilia, Columbia, Peruu, 62 Ecuador, Venezuela- Lõuna Ameerikas, Indoneesia saarestik- Euraasias ja Gabon ja 63 Kamerun- Aafrikas. Amazonases ja Kongo jõe madalikul kutsutakse vihmametsi 64 rimbaks, Ladina Ameerikas selvaks või hüleaks, Ida Indias ja Indoneesias 65 dzungliks. 66 67 68 69 3. Vihmametsade kliima 70 71 Ekvatoriaalsete vihmametsade vööndis valitseb aastaringselt ühesugune soe ja 72 niiske kliima. Pidev ja ühtlane soe ilm on põhjustatud päikesekiirguse aastaringsest 73 ühtlasest jaotumisest. Ekvatoriaalsete vihmametsade kohal on päike kogu aasta 74 vältel seniidis või selle lähedal. 75 Aasta jooksul on ööpäevane keskmine temperatuur 24° kuni 29°C, sademeid langeb
ning seal kasvab 90% maailma taimeliikidest. Selle loodusvööndi piirid langevad kokku ekvatoriaalse kliimavöötme piiridega. Suuremad riigid, kus vihmametsad asuvad oleksid Brasiilia, Columbia, Peruu, Ecuador, Venezuela Lõuna Ameerikas, Indoneesia saarestik Euraasias ja Gabon ja Kamerun Aafrikas. Amazonases ja Kongo jõe madalikul kutsutakse vihmametsi rimbaks, Ladina Ameerikas selvaks või hüleaks, Ida Indias ja Indoneesias dzungliks. Ekvatoriaalsete vihmametsade vööndis valitseb aastaringselt ühesugune soe ja niiske kliima. Pidev ja ühtlane soe ilm on põhjustatud päikesekiirguse aastaringsest ühtlasest jaotumises päike on kogu aasta vältel seniidis või selle lähedal. Aasta jooksul on ööpäevane keskmine temperatuur 24° kuni 29°C, sademeid langeb 1500 2500 mm
Ekvatoriaalsed vihmametsad hõlmavad 17% kogu maismaa pindalast ning seal kasvab 90% maailma taimeliikidest. Selle loodusvööndi piirid langevad kokku ekvatoriaalse kliimavöötme piiridega. Suuremad riigid, kus vihmametsad asuvad oleksid Brasiilia, Columbia , Peruu, Ecuador, Venezuela- Lõuna Ameerikas, Indoneesia saarestik- Euraasias ja Gabon ja Kamerun- Aafrikas. Amazonases ja Kongo jõe madalikul kutsutakse vihmametsi rimbaks , Ladina Ameerikas selvaks või hüleaks , Ida Indias ja Indoneesias dzungliks. 12 5. VIHMAMETSADE KLIIMA 5.1 Üldine kliima Ekvatoriaalsete vihmametsade vööndis valitseb aastaringselt ühesugune soe ja niiske kliima. Pidev ja ühtlane soe ilm on põhjustatud päikesekiirguse aastaringsest ühtlasest jaotumisest. Ekvatoriaalsete vihmametsade kohal on päike kogu aasta vältel seniidis või selle lähedal. 5.2 Kui palju muutub ilm ööpäeva jooksul
Maailma pindalast ning nad on kunagi katnud ligi 14 % kogu Maailma pindalast. Vihmametsades kasvab 90% maailma taimeliikidest. Selle loodusvööndi piirid langevad kokku ekvatoriaalse kliimavöötme piiridega. Suuremad riigid, kus vihmametsad asuvad oleksid Brasiilia, Columbia, Peruu, Ecuador, Venezuela- Lõuna Ameerikas, Indoneesia saarestik- Euraasias ja Gabon ja Kamerun- Aafrikas. Amazonases ja Kongo jõe madalikul kutsutakse vihmametsi rimbaks, Ladina Ameerikas selvaks või hüleaks, Ida Indias ja Indoneesias dzungliks. [3] Foto 3 : Vihmametsade asukohad Me kaotame juba ühe maailma suurima bioloogilise aarde, kui alles hakkame selle väärtust hindama. Ekspertide hinnangul hävitatakse viimased vihmametsad vähem kui 40 aastaga. Amasoonas Amasoonase vihmamets katab üle 400 miljoni hektari maad, hõivates maad nii Brasiilias, Venetsueelas, Colombias ja Ecuadori ning Peruu Andide ida poolses osas.
annaabi.ee 
