TÕDE JA ÕIGUS IV OSA Kokkuvõte 1920ndad Tallinn inimese võitlus iseenda ja oma eluõnnega Indrek elab koos Kariniga majanduskriisiaegses Tallinnas. Karin on kaupmehe Vesiroosi tütar, peen seltskonnapreili, liigub seltskonnas, kuna Indrek ei viitsi mandunud inimestega jamada. Karin püüab olla iseseisev, aga tegelikult ei soovi seda. Karin ärritub tülides kiiresti, kuid Indrek jääb alati rahulikuks ja see ajab teda närvi. Iga tüli lõppeb sellega, et Karin süüdistab läbi nutu igas probleemis meest. Naine ei naudi seltskonnaelu, aga tal on vaja tunda, et teda hinnatakse. Abielu alguses olid nad väga õnnelikud, kõik algas peale poja surma. Elama jäid kaks tütart,
Neljas osa käsitleb Indreku perekonnaelu kümmekond aastat pärast Kariniga abiellumist. Karin on kaupmehe Vesiroosi (natuke tuttav tegelane eelmisest osast, kodanlane) tütar, peen seltskonnapreili, kellele moega kaasaskäimine ja enda vormishoidmine tähendab kõike. Karini nimel on maja, tema on see kes liigub seltskonnas pärast seda kui Indrek enam ei viitsinud nende mandunud inimestega seal jamada, Karin on iseseisev naine, nagu Indrek ütleb. Ta on harjunud mehe (meeste) juures oma tahtmist saama, nutu või sundimisega, ükskõik kuidas. Kõige rohkem ajab Karinit närvi see, kui Indrek samamoodi ei ärritu kui tema. See teeb teda iga
Karin ja Indrek Karini ja Indreku suhet on juba algusest kujutatud väga raskepärasena, täis draamasid ja aina uusi tülisid. Tundub, nagu ei suudaks nad teineteist kuidagi mõista, see on nende maailmavaadete erinevuse tõttu. Karin väärtustab raha, välist hiilgust ja mainet. Ta on seltskonnapreili, kelle jaoks välimus ja maine tähendasid kõike. Indrek seevastu, olles elanud mõnda aega raha ülemvõimu keskel, on raha pigem põlgama hakanud. Ta ei tundnud kunagi end selle materialistlikus maailmas täiesti koduselt. Kui Karin oli tüdinenud koduseinte vahel istumisest, mis talle mingit õnne polnud toonud, siis hoolitseski ta oma välimuse ja aktiivse seltskonnaelu, mitte aga laste eest. Indreku filosoofia oli naiste ja raha koha pealt hoopis teistsugune.
Vahepeal oli Mari Vargamäel raskelt haigeks jäänud ja Indrek põgeneb linnast, kaasas rohi emale. Mari on aga haigusest täiesti kurnatud ja tervenemist ei usu enam keegi. Ema tungival palvel annab Indrek talle üledoosi valuvaigistit. Neljas osa Neljas osa käsitleb Indreku perekonnaelu kümmekond aastat pärast Kariniga abiellumist, 1920- ndate majanduskriisi aegses Tallinnas. Karin on kaupmehe Vesiroosi (natuke tuttav tegelane eelmisest osast, kodanlane) tütar, peen seltskonnapreili, kellele moega kaasaskäimine ja enda vormishoidmine tähendab kõike. Karini nimel on maja, tema on see kes liigub seltskonnas pärast seda kui Indrek enam ei viitsi nende mandunud inimestega seal jamada (Tammsaare kritiseerib tugevalt tollase kodanluse eluviisi ja mõttelaiskust), Karin on iseseisev naine, nagu Indrek ütleb. See tähendab, et Karin püüab olla iseseisev, aga see ei rahulda teda eriti. Ta on harjunud mehe
maailma ja elaks oma elu võimalikult kaugel kodukoha soodest ja rabadest. Nii nagu lõppeks ka paremad ajad Vargamäel. Indrek tunneb seda kõige selgemini. Neljas osa Neljas osa käsitleb Indreku perekonnaelu kümmekond aastat pärast Kariniga abiellumist, 1920-ndate majanduskriisi aegses Tallinnas. Karin on kaupmehe Vesiroosi (natuke tuttav tegelane eelmisest osast, kodanlane) tütar, peen seltskonnapreili, kellele moega kaasaskäimine ja enda vormishoidmine tähendab kõike. Karini nimel on maja, tema on see kes liigub seltskonnas pärast seda kui Indrek enam ei viitsi nende mandunud inimestega seal jamada (Tammsaare kritiseerib tugevalt tollase kodanluse eluviisi ja mõttelaiskust), Karin on iseseisev naine, nagu Indrek ütleb. See tähendab, et Karin püüab olla iseseisev, aga see ei rahulda teda eriti. Ta on harjunud mehe (meeste) juures oma tahtmist saama, nutu või sundimisega,
annaabi.ee 
