konstitutsioonilist monarhiat ja eesti keele suuremat kasutusõigust) ja käremeelsed(nõuti demokraatliku vabariiki, tsaarivalitsuse boikoteerimist, keelduti maksude maksmisest ja väeteenistusest). Detsembris algas üle kogu maa mõisate rüüstamine ja põletamine(eestvedajad oli Tallinna töölised), mille lõpetas karistussalkade saabumine. Tegutsesid sõjakohtud ja karistussalkade ohviks landes 328 inimest(vallavanemad, kooliõpetajad, seltsitegelased). Paljud avaliku elu tegelased põgenesid maalt. Tähtsad ajalehed suleti. Revolutsioonist maailmasõjani Revolutsioon aktiviseeris rahvast. Hoogustus ühistegevuslik liikumine, hangiti põllumasinaid ja muud tööstuskapa, rajati piimaühistuid(ümbertöötlemine ja turustamine), kuivatati soostunud alasid. 1902. Asustas Tõnisson Eesti Laenu- ja Hoiuühistu(ehk esimene Eesti rahvuslik pank). 1906. Avati esimene eesti õppekeelega gümnaasium(Miina Härma Gümnaasium) ja 1907
vabariik, riigivõimu boikoteerimine, relvade jagamine). Revolutsioonilise meeleolu tõus viis detsembris mõisate rüüstamise ja põletamiseni kogu maal. Ühtkokku laastati või hävitati Eestis ligi 150 maisahoonet. Ligi 10 päeva kestnud mõisate rüüstamisele tegi lõpu karistussalkade saabumine, kelle ohvriteks langes Eestis 328 inimest eelkõige kooliõpetajad, vallavanemad ja seltsitegelased. Kõik tähtsamad Eesti ajalehed suleti. 21.Eestikeelse gümnaasiumi kujunemine. ERM- i rajamine 1906. aastal rajati Tartus esimene eesti õppekavaga gümnaasium(Miina Härma Gümn.). 1907. aastal kutsuti ellu Eesti Kirjanduse Selts, mis seadis oma ülesandeks eesti keele, kirjanduse ja ajaloo uurimise. 1909. aastal loodi J. Hurda mälestuseks Eesti Rahva Muuseum, kuhu koondati nii aineline kui ka vaimne vanavara.
käigus. Kihelkondade kirjeldamise jaoks tehti kava, tudengile anti kirjelduse kava kätte ja siis ta pidi mingi kihelkonna ära kirjeldama. Ilmumata jäid kolme Põhja-Eesti maakonna kirjeldused. Järvamaa ja Virumaa kohta pole midagi. Teostes oli ka illustratsioone. Teosed koostati Granö poolt loodus kihelkondade kirjeldamise kava järgi, mis oli väga põhjalik. Materjale käisid kogumas ülikooli tudengid aga ka kohapealsed kaastöötjad, seltsitegelased, arstid ja kirikuõpetajad. Allikmaterjalide asukohad: Teoseid- Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur, Eesti biograafiline leksikon, eesti entsüklopeedia, geograafia instituudi publikatsioonide sari (ilmub tänapäevani), eesti talundid, eesti saarte sotsiaalolustik ja tegelased, maakondlikud suurmehed. Eesti kirjandusmuuseum- Kogub Eesti keelseid trükiseid. Eesti kõige täielikum kogu, pole ainult eesti keelseid, vaid ka Eesti aladel elanud isikuid käsitlevaid trükiseid
koolihariduse arendamisega. Eesti soost vaimulikud: Vaimulikud moodustasid kujuneva eesti kõrgharitlaskonna ühe esimese olulise allrühma. Esimesed eestlastest pastorid, rahvusliku meelsusega oli Wilhelm Esenschmidt, Jakob Hurt, Andreas Kurrikoff, Mihkel Jürmann. Pastorite ja abipastorite arv hakkas kasvama 1880. aastatel. Eestlaste seas teoloogia oli väga populaarne, ta oli meditsiini ja juristi all. Suur osa eesti pastoritest olid katiivsed seltsitegelased, toetasid või juhtisid karskusliikumist, soosisid laulu- ja mängukoore, hoolitsesid rahvakooli eest. Sageli olid nad viljakad kirjamehed: kooliõpukute autorid, kalendrikirjanikud, ilukirjanikud, usukirjanduse tõlkijad ja autorid. Uues kirjaviisis ilmus Jakob Hurda Piibel 1889. aastal. Vaba rahvakiriku idee 19. sajandi lõpupoolel: Tekkis päevakorrale küsimus, et kelle kirik luteri kirik Baltimaades on või peab olema. Rahvusliku iseteadvuse tõusu