Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"seltsinguteks" - 5 õppematerjali

Hülged ja meriveised
4
rtf

Hülged ja meriveised

Vladislav Hülged ja meriveised Hülged ja on veeloomad, neil on voolujooneline keha ja loibadeks moondunud jäsemed. Hülged on kiired ja osavad kalu ja kalmaare küttima. Erinevalt teistest mereimetajatest väljuvad nad poegimiseks veest ning kogunevad seltsinguteks. Lesilas viibivat seltsingut nimetatakse lesinguks. Hülgeid on enim jahedates meredes – Antarktika ja Arktika vetes. Nad kuuluvad loivaliste (Pinnipedia) seltsi, mis jagatakse 3-ks sugukonnaks: kõrvukhülglased, hülglased ja morsklased. Meriveised kuuluvad meriveiseliste seltsi; need aeglased kogukad loomad elavad troopilistes ja lähistroopilistes rannikuvetes ja mageveekogudes ning toituvad veetaimedest. Kõrvukhülged

Bioloogia → Bioloogia
2 allalaadimist
Kokkuvõte ühiskonna sektoritest-riigi institutsioonidest-klassidest ja staatustest
5
docx

Kokkuvõte:ühiskonna sektoritest, riigi institutsioonidest, klassidest ja staatustest.

tulekut, pole ka kasumi teenimine nende eesmärk. c) Mõnikord peetakse kolmandast sektorist rääkides silmas selle koostisosi- kodanikualgatuslikke organisatsioone. Eestis on neid kolme liiki ­ mittetulundusühingud(MTÜ-d), sihtasutused (SA-d) ja seltsingud. MTÜ-de asutamine ja asjaajamine on kõige lihtsam, seetõttu on neid ka kõige rohkem. Seltsingud on mitteformaalsed ühendused , mida ei registreerita , seetõttu puudub ülevaade nende hulgast või tegevusest. Tänapäeval võib seltsinguteks pidada ka virtuaalseltsinguid ­ postiliste, kuhu on koondunud ühesuguste probleemide või valdkonna vastu huvi tundvad inimesed. Ühiskonna kihistus ; sotsiaalne staatus ja sotsiaane roll Mitmed ühiskonna jaoks olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse ehk teisiti öeldes ­ ühiskond on sotsiaalselt kihistunud. a) majandusressursside alusel klassideks b)Elustiili, väärtusorientatsiooni, aga ka päritolu baasil kujunevad staatukihid nagu eliit ja mass.

Ühiskond → Ühiskond
18 allalaadimist
Hülged-eksamimahuline uurimustöö
18
doc

Hülged, eksamimahuline uurimustöö

Tallinn: Valgus, 1982. lk 232 2 Barbara Taylor. Arktika ja Antarktika. Tõlge Eesti keelde: Koolibri, 1995. lk 42-43 Hülge liigikirjeldus 5 Hülged ja mereveised on veeloomad, neil on voolujooneline keha ja lobadeks moondunud jäsemed. Hülged on kiired ja osavad kalu ja kalmaare küttima. Erinevalt teistest mereimetajatest väljuvad nad poegimiseks veest ning kogunevad seltsinguteks. Hülgeid on enim jahedates meredes- Antarktika ja Arktika vetes. Mereveised kuuluvad mereveislaste seltsi; need aeglased ja kogukad loomad elavad troopilistes ja lähistroopilistes rannikuvetes ja mageveekogudes ning toituvad veetaimedest. 6 Audru hüljes kolib Äntu kalade kõrvale Virumaal Äntu kalakasvatuses on Audru hüljest ootamas suur bassein, millele ka 30 000-

Bioloogia → Bioloogia
68 allalaadimist
Ühiskonnaõpetuse eksam I osa
14
doc

Ühiskonnaõpetuse eksam I osa

Mõnikord peetakse kolmandast sektorist rääkides silmas selle koostisosi ­ kodanikualgatuslikke organisatsioone. Eestis on neid kolme liiki ­ mittetulundusühingud (MTÜ-d), sihtasutused (SA-d) ja seltsingud. MTÜ-de asutamine ja asjaajamine on kõige lihtsam, seetõttu on neid ka kõige rohkem. Seltsingud on mitteformaalsed ühendused, mida ei registreerita, seetõttu puudub ülevaade nende hulgast või tegevusest. Tänapäeval võib seltsinguteks pidada ka virtuaalseltsinguid ­ postiliste, kuhu on koondunud ühesuguste probleemide või valdkonna vastu huvi tundvad inimesed. Kodanikuühiskonna aluseks on inimeste eneste pealehakkamine ja algatus, mis on vaba riigipoolsest sunnist või reeglitest. Tegutsemine seltsides, ametiliitudes, usuühingutes, keskkonnakaitse organisatsioonides, korteri-ja suvilaühistutes on vabatahtlik. Inimesed osalevad neis selleks, et tunda end

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
868 allalaadimist
Etoloogia alusmooduli materjalide konspekt
134
docx

Etoloogia alusmooduli materjalide konspekt

struktuur, mistõttu neid võib nimetada loomaühiskondadeks. Kuna kaasaegse teadmise järgi loomarühmad tervikuna looduslikule valikule ei allu, siis tekib küsimus, kuidas sellised keerulise struktuuriga loomade seltsingud on saanud tekkida? Looduslikule valikule alluvad tõepoolest isendid, mitte rühmad, ja loomaseltsingud iseorganiseeruvad vastavalt nende üksikliikmete käitumisele, isendite omavahelistele interaktsioonidele. Sõnaga – seltsinguteks organiseerumise kalduvus peitub liigi isendite geenides. Sugulussuhted ja kooselu – On leitud, et üheks tähtsamaks teguriks, mis loomade seltsingutesse koondumist ja sotsiaalset käitumist oluliselt soodustab, on seltsingu liikmete vaheline sugulus. Hoiatussignaalid – Näiteks on pesitsuskolooniate ja mitmesuguste muudegi seltsingute puhul tavaline, et nende liikmed hoiatavad üksteist kiskja nähtavaleilmumise korral hoiatussignaalidega

Bioloogia → Etoloogia
44 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun