pikkused. Lepatriinuliike on üle 4000. Punase ja musta kombinatsioon on hoiatusvärvus, mis näitab nende mittesöödavust.Emased lepatriinud munevad väikesed munakobarad lehetäide kolooniate lähedusse, et vastsetel oleks lihtne süüa leida. Hariliku lepatriinu munadest kooruvad vastsed 58 päeva jooksul. Pärast koorumist sööb tulevane lepatriinu ära munakesta. LEPATRIINU Lepatriinu on üldjuhul röövputukas, kes toitub peamiselt väheliikuvatest seltsingulise eluviisiga lülijalgsetest, eriti lehetäidest, kilptäidest, karilistest ja võrgendilestadest. Lisaks sööb ta poilaste vastseid ja nukke, lutikate mune ja vastseid, liblikaröövikuid jne. Üksnes vähesed lepatriinuliigid kuuluvad taimtoiduliste hulka. Lepatriinut on kasutatud rahvameditsiinis, põhilised hädad mille vastu putukas aitama pidi olid leetrid ja hambavalu. Lepatriinu on kujutatud kunagise telefonioperaatori EMT logol. Kasutatud materjal https://et.wikipedia
Lepatriinulased (Coccinellidae) on putukate seltsi kuuluv mardikaliste sugukond. Lepatriinude kitiinkestaga kaetud keha on alt lame ning pealt kumer. Nad on kas punase-, kollase- või mustakirjud ja kuni 1 cm pikkused. Lepatriinuliike on üle 4000. Eestis elab neid üle 50 liigi. Eestis on kõige tuntum ja levinum seitsetäpp-lepatriinu, tavalised on ka viistäpp- lepatriinu ja kakstäpp-lepatriinu. Lepatriinu on üldjuhul röövputukas, kes toitub peamiselt väheliikuvatest seltsingulise eluviisiga lülijalgsetest, eriti lehetäidest, kilptäidest, karilistest ja võrgendilestadest. Lisaks sööb ta poilaste vastseid ja nukke, lutikate mune ja vastseid, liblikaröövikuid jne. Lutsernitriinu ja õnnetriinu söövad jahukastet põhjustavaid seeni. Üksnes vähesed lepatriinuliigid kuuluvad taimtoiduliste hulka. Seitse-täpp lepatriinu lehel istumas Välimus
Laborirott (Rattus norvegicus f. domesticus) Sugukond: Hiirlased (Muridae) Põlvneb üle maailma laialt levinud rändrotist (Rattus norvegicus). Inimese poolt on aretatud mitmeid värvusvariante ja tõuge (valge, must, pruun, beež, sinine, kirju,jne.). Kasutatakse laialt laboriloomana kogu maailmas. Hästi tuntud ka lemmikloomana, kellele korraldatakse võistlusi, näitusi ja dressuuri. Laborirott on seltsingulise eluviisiga. Kodudes peetakse teda sageli üksikuna, kuna erinevalt teistest närilistest seltsib meeleldi inimesega ja on õpihimuline. Kõigesööja, kuid eelistab loomset toitu. Tiinus kestab 22 – 24 päeva, pesakonnas 6-9 (13) paljast pimedat poega. Ema imetab poegi 3 nädalat. Pojad iseseisvuvad 6-7 nädalaselt ja suguküpseks saavad umbes 2 kuuselt. Eluiga umbes 2 aastat.
mõjutada ka nende populatsioonide sotsiaalset struktuuri. Nt kui ühede isaste territooriumid on märksa suuremad/rikkalikumad kui teistel, võib see soodustada polügüüniat ehk “mitmenaisepidamist”. Sellel võivad olla erinevad põhjused: Selleks, et tagada järglastele piisavalt ressursse, võib emasel tasuda pigem minna rikkale territooriumiomanikule “liignaiseks” kui paaruda vaese vallalise isasega; Kui emased on paiksed, siis satub suurele territooriumile ka rohkem emaseid. Seltsingulise eluviisi eelised – Paljusid liike erinevates taksonoomilistes loomarühmades aga iseloomustab seltsinguline eluviis (elanime karjades, parvedes, salkades, kolooniates jms). Loomade kooselu uurijad on leidnud seltsingulise eluviisi peamiste eelistena olevat • parem kaitstus vaenlaste eest • parem toitumisefektiivsus. Kaitstus vaenlaste eest – Seltsinguline eluviis võib indiviidi kaitstust vaenlaste eest tõsta mitmel erineval moel:
Jaanimardikas - emastel isenditel (jaaniussidel) paiknevad tagakeha tipus helenduselundid, mis kiirgavad mittesoojuslikku rohekat valgust. Ärasöömiseks väljavalitud tigu surmatakse seedeensüüme sisaldava mürgihammustusega. Kasutatakse tigude biotõrjes. Osa liike on ka toksilised ja kaitsevad ennast ärasöömise eest 36 Lepatriinusid Eestis üle 50 liigi. Lepatriinu on üldjuhul röövputukas, kes toitub peamiselt väheliikuvatest seltsingulise eluviisiga lülijalgsetest, eriti lehetäidest, kilptäidest, karilistest ja võrgendilestadest. Lisaks sööb ta poilaste vastseid ja nukke, lutikate mune ja vastseid, liblikaröövikuid jne. Neid kasutatakse biotõrjes. Lutsernitriinu ja õnnetriinu söövad jahukastet põhjustavaid seeni. Üksnes vähesed lepatriinuliigid kuuluvad taimtoiduliste hulka (kõrvitsatriinu, kartulitriinu). Lepatriinud võtavad mõnikord ette hulgirändeid. Teel üle mere võivad putukad väsida ja merre kukkuda.
annaabi.ee 
