„Pildikesi seltsimajast” Käisin 7. detsembril Kuressaare Linnateatris vaatamas näitetükki „Pildikesi seltsimajast”. Peaosalised olid Karl Villem Viss, Taavi Sink ja Robin Soolind. Ma ei ole neid kunagi varem näinud mingit tükki näitlemas, sest see oli nende elu esimene näitetükk, kuid siiski nad näitlesid väga hästi välja arvatud see, et Karl Villemil unus korraks ühes kohas tekst ära. Minu lemmik näitlejaks osutus Karl Villem Viss, kuna ta naeratas terve aja laval olles olenemata Rita Ilvese karmist pilgust. Väga meeldis mulle ka üks kloun kelle nime
kinnipanemise eest kokkulepitud kellaaegadel. Hilisem kellaaeg on õhtul 22.00. 1.1.2 hoiab Seltsimaja korras ning kontrollib, et noored ei lähe teistesse ruumidesse - kasutavad vaid noorte tuba ja WC-d, kui ei ole selleks luba antud Seltsimaja huvijuhi Merle Vääri poolt. 1.1.3 jälgib, et noored, kasutades noorte tuba järgivad ka Seltsimaja ja noorte toa kodukorda. 1.1.4 suunab kõiki noorte toa külastajaid end ära märkima Logiraamatus nii tulles kui ka ära minnes Seltsimajast. 1.1.5 enne uste sulgemist, kontrollib, et noorte järelt on Seltsimaja inventar ilusti korras, noorte ruum puhas, aknad kinni. 1.1.6 kui märkab mingit rikkumist, midagi ohtlikku (tulekahju, uputus, ebatavaliselt käituvad noored) teavitab koheselt Seltsimaja huvijuhit. 1.1.7 vastutab ja kontrollib, et noored noorte toas ega ka Seltsimaja ümbruses sel ajal ei tarvita alkoholi, narkootikume ega ei suitseta. 1.2. Ülesandeid annab ja kontrollib Seltsimaja huvijuht Merle Vääri. 1.3
Ja Jannsen, kes kirjutas sõnad laulule „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” (praegune eesti rahvushümn) mille viisi autor on soomlane Friedrich Pacius. 4. PEO ALGUS 4.1. Esimene päev Laulupidu algas kolmapäeval, 18.juunil. Esimene päev juhtus kõigiti sobiv päikesepaisteline suveilm. Enamasti olid laulupeople toodud koorilipud pealkirjastatud kohanimega, kuid leidus ka muid pealkirju. Kell 9 hommikul alustas lauljate rongkäik liikuma „Vanemuise“ seltsimajast Tähe tänavas, seejärel liikusid Toomeoru poole, kus oligi laulupeo avamine. Esimese päeva kava koosnes ainult vaimulikest koorilauludest ja jagunes kolmeks osaks. Esimest ja viimast osa juhatas J.V. Jannsen, teist osa A. Kunileid-Saebelmann. Nimelt leidus 2 Tartu Ülikooli muusikadirektoru Fr. Brenneri algupärast motetti, ja 3 üldtuttavat koraali olid tema poolt meeskoorile seatud. Ülejäänud 7 laulu oli võetud saksa vaimulikust kooriliteratuurist.
II korrusel on võimalik nö madratsiga ööbida ja sisustatud erinevate mängudega ( õhuhoki, piljard, lauajalgpall, WI mängud.) Majas on tööle võetud perenaine 0,5 kohaga. Tööülesanneteks on maja korrashoid ning kütmine. 0,5 kohta 355 eurose palgaga. Maja kasutajad maksavad lauakatmise ja koristuse eraldi kui tahavad seda teenust kasutada. 3 Seltsimaja sisevaated Pildid seltsimajast 4 Pildid territooriumist 1.2. Üritusteks seltsimaja rentimine Seltsimaja ruumide rentimise teenust on pakutud alates 2008 aastast. Siin on peetud nii kohalike juubeleid kui ka teistest piirkondadest pärit inimeste juubeleid ja pulmi. Keskmine rentimise müügitulu on olnud aastate lõikes 4000 euro ringis, keskmiselt 2 korda kuus. I korruse rentimine 24 tunniks maksab 130 eur, kogukonna liikmetele 100 eur. Köögis saab toitu soojendada ja keeta tee ja kohvi
Lipule soovitati kirjutada koori nimi. Arutluses soovitati lipule kirjutada kihelkonna nimi, kuna see olevat vajalik pealtvaatajaile ja korraldajaile koori äratundmiseks ning leidmiseks. Lippudele soovitati peale kohanime kirjutada veel midagi poeetilist,näit. laulujumal Vanemuise nimi. Tormale soovitati Kalevit, teistele pseudomütoloogilist Sulevit, Olevit, Lindat, mis pidi tõstma rahvuslikku vaimu. Kell 9 hommikul alustas lauljate rongkäik liikumist ,,Vanemuise" seltsimajast Tähe tänavas. Tiigi tänavalt mindi Maarja kiriku kaudu Toomeorgu, kus kirikuvaremete kõrval platsil pidi toimuma pidulik jumalateenistus. Maarja kiriku juures peatuti ja lauldi koraali. Rongkäiguga koos hakkas linnarahvas vähehaaval Toomeoru poole liikuma. Laulupeo avamine Toomeorus Nüüd voogas eesti maarahva võimas rongkäik läbi ülikoolilinna tänavate, kus mõne peo või tähtpäeva puhul tavaliselt nähti liikumas vaid saksa seltside või üliõpilaskorporatsioonide
Sünnikoht: Harala 14 Olemus: Kunstiinimene, kes tahtis oma luuletustega kuhugi jõuda, aga ei jõudnud, sest aeg polnud selleks soosiv; harrastas ka näitlemist; esineja; loov isiksus; Lugu: Kui ta ostis endale Ratniku poest maniski ja selle selga pani, tundis ta suurt enesekindlust ning tegi Saluotsa poistest ja Harala tüdrukutest krõbeda lorilaulu. Asjaosalised said aga nimetatud laulust teadlikeks ning vandusid kättemaksu. Kui Vidrik tuli seltsimajast näitemängu proovilt, püüdsid Harala tüdrukud ta metsa vahel kinni ja Pilve Manta toppis ta püksid kõrvenõgeseid täis. Hiljem võttis Vidrik Manta ära ja nad said kaks tütart. Kui majas tekkisid tülid, põgenes Vidrik oma luuletustesse. Ta saatis neid mitmesse lehte, aga need naasesid alati viisaka kaaskirjaga, et ta kirjutaks küla kultuurielust jne. Oma tunnistamisega aitas ka ühe varga kinni panna. Perekond: Naine Pilve Manta ja kaks tütart Surmapõhjus: loomulik surm 4.37
annaabi.ee 
