..................................................................................................................................... 42 Lisa 1. Võru linna vapp 150. ja 200. aastal .......................................................................... 42 Lisa 2. Võru linna 150. a. juubeli laululeht .......................................................................... 43 Lisa 3. Sünnipäevaõnnitlused Võru linnale nii oma maakonna kui ka naabrite omavalitsustelt, seltsidelt, ühingutelt, ärimeestelt ja ametnikelt .......................................... 44 Lisa 4. 200. juubeli puhul välja antud märgid ...................................................................... 46 3 SISSEJUHATUS Töö teemaks on ,,Võru linna juubelipidustused". Kuna uurimistöö autor on ise pidevalt seotud kodulinnas ja maakonnas rahvale korraldatavate üritustega, siis oli teemavalik iseenesest
aukartus elu ees saanud teadusliku ökoloogilise põhjenduse. Säästev areng kui ametlikult üldtunnustatud paradigma on tõusnud kultuurinähtuse seisusesse, püüeldes igaühe väärtushinnangute , käitumislaadi ja mõtteviisi aluseks. Selle mõistmine ei ole tulnud kerge lt, selle vormindamine seadusteks on samuti keerukas ja pidevalt jätku v protsess. 6 Enne kui looduska itsega hakkas tegelema riigivõim, tuli sellesuunalisi algatusi üksikute lt ärksatelt inimestelt ning seltsidelt. Parimad võima lused selleks olid maaomanike l. Kahjuks jätsid üle -eelmisel sajandivahetusel ühiskonnas toimunud murrangud sellest pa ljutki unustusse. Nii pöördus looduska itse -inspektor Gustav Vilbaste 1940. aastal usaldustegelaste poole palvega hankida teavet tsaariajal mõnedes mõisates olnud jahiparkide, hirveaedade, linnuparkide ja kodude ning ka itstud metsatukkade ja nende ka itse korralduse kohta. Mitme id puude ja kivide ka itset korra ldavaid sätteid
Tänapäeval on aukartus elu ees saanud teadusliku ökoloogilise põhjenduse. Säästev areng, kui ametlikult üldtunnustatud paradigma on tõusnud kultuurinähtuse seisusesse, püüeldes igaühe väärtushinnangute, käitumislaadi ja mõtteviisi aluseks. Selle mõistmine ei ole tulnud kergelt, selle vormindamine seadusteks on samuti keerukas ja pidevalt jätkuv protsess. Enne kui looduskaitsega hakkas tegelema riigivõim, tuli sellesuunalisi algatusi üksikutelt ärksatelt inimestelt ning seltsidelt. Parimad võimalused selleks olid maaomanikel. Kahjuks jätsid üle -eelmisel sajandivahetusel ühiskonnas toimunud murrangud sellest paljutki unustusse. Nii pöördus looduska itse -inspektor Gustav Vilbaste 1940. aastal usaldustegelaste poole palvega hankida teavet tsaariajal mõnedes mõisates olnud jahiparkide, hirveaedade, linnuparkide ja kodude ning kaitstud metsatukkade ja nende kaitse korralduse kohta. Mitmeid puude ja kivide kaitset korraldavaid
Talude väljaostmise eelduseks oli talumaade kruntimine ehk uuestimõõtmine ja küla ühismaadest eraldamine. Seoses 1850 aastal toimunud kruntimisega jagati külade endised ühised karjamaad ja heinamaad talude vahel. Talude ostmine toimus laiemas ulatuses 1860 aastate lõpust ja 1870 aastatest alates. Seltsiliikumine rahvaühiskonna organiseerumist tähistas ärkamisajal laia leviku saanud seltside asutamine ja nende tegevus. Eeskuju saadi baltisaksa seltsidelt linnades. Seltsid esindasid Eesti ühiskonnas uut nähtust: kodanikuühiskonna algete kujunemist ja rahvusliku identiteedi loomist. Isetegevus seltsides oli oluliseks vastukaaluks venestusele ning kasvatas aktiivsete inimeste oskusi ühiskondlikuks tegevuseks ja seltskondlikuks suhtlemiseks, millega levis uus käitumiskultuur ka eestlaste hulka. Vanimad seltsid olid laulu- ja mänguseltsid (,,Revalia" 1863, ,,Estonia" 1865, ,,Vanemuine" 1865). Üheaegselt hakati asutama põllumeeste seltse
annaabi.ee 
