K E S M Õ T L E B A B S T R A K T S E LT ? Georg Wilhelm Friedrich Hegel Abstraktse mõtlemise mõiste on kui metafüüsika. Teatakse, mis see tähendab, kuid keegi taha sellega tegeleda, kardetakse. Ometi seltkonnas oli asi ise ammu kasutses ja nad saaksid sellele asjale vaid nime. · Autor arutleb, kuidas abstraktne mõtlemine vaikselt seltskonda sisse tuua, et see ära ei ehmataks. · Harimatu mõtleb abstraktselt, sest heade seltskondade jaoks on see liiga lihtne, kuna on sisult tühi. · Mõrtsukat näevad abstraktselt mõtlejad vaid mõrtsukana. Inimesetundjale pakub huvi , miks on inimesest mõrtsukas saanud. Seejärel arvavad abstraktsed mõtlejad, et
arusaadavat. Inimene on loomult uhke ja ei suuda teadmatusega leppida ning hoiab aukartlikult kõrvale millegi eest, mida ta ei suuda kontrollida. Artikli kokkuvõte-analüüs: · Autor viitab, et abstraktsus on inimesele midagi kõrget , suurejoonelist, aukartust tekitav. · Abstraktsusest rääkimine ja selle mõistmine käib inimestele üle jõu (kuigi nad ei tunnista seda), sellepärast üritavad nad seda ka iga hinna eest vältida. · Abstraktne mõtlemine toob seltkonnas ainult negatiivset vastukaja; teema algataja üritab tähtsusetut seletades tähtsaks saada. · Kuna korralik ja endast lugupidav inimene ei räägi abstraktsusest, siis tekib küsimus: kes on see, kes mõtleb abstraktselt? Haritud seltskonna jaoks on see liiga lihtne ja madal. Järelikult jääb üle harimatu inimene. · Abstraktsuse esinemine sõltub erinevatest vaatenurkadest, mida rõhutas autori näide mõrtsukast
Minu arvates oli ta selles teoses kõige parem tegelane, kahju vaid, et tema lõpp pidi nii traagiline olema. Kummaline, et mul ei ole kahju niivõrd sellest, et Esmeralda pidi surema vaid mul on kahju, et Quasimodo kaotas seeläbi oma elu mõtte. Gringoire on inimene kelle iseloomustamiseks ei pea eriti palju sõnu kasutama. Minu jaoks väga võõras inimtüüp. Ta oli filosoof ja luuletaja ehk boheemlane, muretu hing, kelle seltkonnas kaotavad eluraskused oma tähenduse. Gringoire oli pigem hea kui halb inimene, vähemalt ei soovinud ta kellelegi otseselt halba, selline tühi tegelane. Kõige tähtsam tema elus oli tema ise. Kas tema elus oligi äga traagikat? Halbadest olukordadest aitas teda välja tema sõnaseadmisoskus. Phoebus oli omakasupüüdlik eneseimetleja, manipuleerija kes oskas inimesi enda ümber väga hästi ära kasutada. Oma kena välimusega ja ilusate sõnadega, millel ei olnud sisulist
Varajases murdeeas hakkab laps igati muutuma. Laps muutub füüsiliselt ning tema keha omandab teised vormid. Sellised muudatused koos kaasnevate kõrvaldefektidega (nt vistrikud, pikad jäsemed jne) tekitavad stressi. Samuti muutub laps tunnetuslikult, hakates omandama täiskasvanu võimeid ja oskusi. Seeläbi tunnevad nad suuremat muret ühiskondlike probleemide, reeglite ja õiguste pärast. Ka toimuvad sotsiaalsed muutused. Suureneb soov olla samaealiste seltkonnas ning tahetakse võita populaarsust. Tekivad küsimused: ,,Kas ma meeldin inimestele?´´, ,,Kas ma olen teistest liiga erinev?´´ jne. Sel perioodil tekkivad suuremad mured on seotud just vastassugupoole- ja sõpradega (tahetakse kampa kuuluda). Laps võib olla kriitiline ka kodus. Paljud noorukid veedavad suurema osa ajast kodust eemal, eelistavades kodule kooli ja sõpru. Oma vanemate küsimusi panevad nad pahaks. Näiteks: Näiteks 16 aastasel Martinil on komme koolist tulles endaga kamp
areng, millised arengud on olulised, millised mitte ja mis on jäänud kahe silma vahele. See, mida Nightingale kirjeldas, oli õendusprotsess ja selle jälgimine, kas kogutud informatsioon ja selles toimuvad muutused olid asjakohased. Nightingale sündis 12.mail 1820 Firences, jõukas inglise perekonnas, kes oli puhkusereisil Itaalias selles linnas just tütre sünni ajal. Olles kõrgema seltskonna liige ja varakas, oli tal võimalus saada haridus. Omades kontakte kõrgemas seltkonnas, oli tal võimalus mõjutada omaaegset poliitikat. Tema mitmekülgsed oskused võimaldasid tal edendada tervishoidu, arendada õdede koole ja parandada haiglates sanitaarseid tingimusi (Schuyler, 1992). Nightingale kirjutas palju oma aja sanitaarsete tingimuste kohta. Olles suurepärane statistik, oli tema meetodi veenvaks põhjenduseks vähenenud surmade arv. Krimmi sõda andis talle võimaluse oma meetodi demonstreerimiseks. Kui ta jõudis Skutari barakkhaiglasse
annaabi.ee 
