Estrid ja amiidid Karboksüülhapete funktsionaalderivaadid - Karboksüülhappe funktsio- naalrühmas, karboksüülrühmas, asub karbonüül-rühma kõrval hüdroksüül- rühm Kui hüdroksüülrühma asendaks alküülrühm, oleks tegemist ketooniga Kui seal asuks vesinik, oleks see aine aldehüüd Hüdroksüülrühm erineb alküülrühmadest või vesinikust polaarsuse poolest; ta on elektronegatiivne rühm. Selliseis ühendeid, milles karbonüülrühm on seotus mingi polaarse rühmaga, mis pole hüdroksüülrühm, nimetatakse karboksüülhappe funktsionaalderi- vaatideks. Nimetus vihjab sellele, et neid võiks vaadelda kui karboksüül- happe asendussaadusi. Lisaks karboksüülhappe funktsionaalderivaatidele on veel karboksüülhappe asendusderivaate ehk asendatud karboksüülhappeid. Karboksüülhappe funktsionaalderivaatidest on tähtsamad estrid ja amiidid.
õpikus värvilise taustaga kastide sees huvitavaid fakte, mis antud teemaga kokku lähevad. Näide õpikust: Praegu elavate hulkraksete loomade hõimkondade esindajate kivistisi leidub rikkalikult kuni 542 minloni aasra vanustes kivimites. See on võimaldanud paleantoloogidel saada hea ettekujutuse elu ajaloost alates Kambriumi ajastust. See tekst on väiksema fondiga trükitud ja asud suuremate tekstide vahel. Selliseis fakte on huvitav lugeda ning nad tekitavad huvi ka ümbritseva teksti vastu, kuna on sellega seotud. Huvitavus ja kaasahaaravus (visuaalne pool): Õpikus on teksti ilmestamiseks kasutatud väga palju värvilisi illustratsioone fotosid, tabeleid ning diagramme, mis muudavad teksti arusaadavamaks ning kutsuvad esile diskussioone. Näide õpikust: Pilt Narva põlevkivikaevandusest ning mille all on järgnev lause: Põlevkivi
Juurviljadel tekivad säilitusjuured esimisel aastal. Neisse kogunenud ained kasutatakse teisel aastal maapealse võsu kiireks kasvamiseks ja õite , viljad ning seemnete moodustamiseks. Nt juurviljad porhand,peet,kaalikas *Tõmbejuured e. Kontraktiiljuured-mitmeaastaste sibul-,mugul- ja risoomtaimede juurtel on omadus oma pikkust muuta. Tõmbe- e kontraktiilijuured aitavad taime maa- alusel osal-risoomil, sibulal või mugulal teatud sügavuses püsida. Kui selliseis juuri poleks siis igal aastal järjest kasvades jõuaks risoom või tütarsibulad ja mugulad mullast välja maapinnale. Tõmbejuured on kas pikad,tugevad või paksud ja lihakad. Neil puuduvad juurekarvad, mistõttu pole nad imamisvõimelised. Paljud säilitusjuured on ühtlasi ka kontraktiiljuured nagu porgandil,petersellil,võilillel jne. *Õhujuured- kitsamas mõttes on õhust niiskust koguvad juured, laiemas käsitluses
Hargla tegi elujooksul kõik ise ja sai väga hea tulemuse, kes teab võib olla see pole veel lõpp ja meid ootab veel palju häid roomane. Referaadi teisest osas oli näidatud kuidas ta suhtleb oma kodulinnaga ja kuidas ta tahab salvestada oma eesti kuulturi ja eesti keelt. Indrek Hargla jääb eesti kõige tuntumaks ulmeroomani kirjutajaks, sest ta on ainuke eesti kirjanikest, kes proovis, ja sai hakkama selle zanriga, mis on väga raske. Eriti nendele, kes armastavad selliseis teoseid. 3 2.TÖÖ PÕHIOSA 2.1.Elulugu Indrek Hargla (pseudonüüm Indrek Sootak,Andrei Golikov ja Marat Faizijev) sündinud 12. juulil 1970 Tallinnas.Ta on eesti kirjanik ja stsenarist, Eesti tuntumaid ja viljakamaid ulme- ja krimikirjanikke. Indrek Hargla isa on Tartu Ülikooli kriminaalõiguse professor Jaan Sootak ja ema filoloog Varje Sootak. Tema abikaasa on lastekirjanik Heli Illipe-Sootak.
*Malev- põhiline väeüksus maakonnas, mis koosnen nii ratsa- kui jalameestest. 9. Muinaseestlaste usund Lk.31-35 (vägi, animism, Uku, Tõnn, Tarapita, hing, hiis, maagia, nõidumine) *Vägi- Üheks muinasusu põhimõisteks ja -elemendiks. Arvati, et inimesed ja kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu. Väge oli ka teatud objektides, paikates ja taevas. Väge võis olla ka sõnedes, mille abil sai loitsuda, nõiduda ja haigusi ravida. Selliseis inimesi, kes sõnade väge kasutasid nimetati tarkadeks või nõidadeks. Mõndasid kive, allikaid ja puid hakati, arvates nende väge olemasolu, pühaks pidama. Loomadel ja inimestel oli enam väge peas, südames, veres, küüntes, juustes, karvades ja hammastes. Tihti kanti kaelas loomade hambaid ja kihvu, lootes nii nende väge omastada. Joodi ka looma teatud elundite verd. *Animism- elusa ja eluta looduse hingestamine. (arvati, et kuul, päiksel, puudel jne. on ka oma hing
kandis pealkirja «Kas see on siis Elu?». Võb-olla suudab lugeja väja kannatada kat-kendi sellest. «Millise rõ omsa meeleliigutusega vaatab noor hing igapävase elu teedel vastu mõele oodatud pidustusele! Kujutlus maalib roosilisi rõ omupilte. Vaimus näb himukas moekummardaja end piduliste hulgas «kõgi täelepanu keskpunktis». Tema graatsiline kogu lumivalges rü us keerleb rõ omsa tantsu labüindis; tema silm on kõge säavam, tema samm kõge kergern lõusas seltskonnas. Selliseis rneeldivais kujutelmades libiseb aeg kiiresti mö oda ja saabub igatsetud tund, kus ta võb astuda paradiislikku maailma, millest ta on eietanud nii helgeid unistusi. Kui muinasjutulisena paistab kõk tema vaimustatud silmale! Iga uus vaatepilt on veetlevam eelmisest. Kuid mõe aja päast leiab ta, et selle kauni väimuse taga on kõk tüine; meelitused, mis kord tema hinge rõ omustasid, haavavad nü ud tema kprvu; ballisaal on kaotanud oma veetluse; ja rikutud
annaabi.ee 
