Kõik vanemad ülikoolid said asutamisüriku ja privileegid paavstilt. Teaduse arendajaks oli kirik. Õppetöö toimus ladina keeles. Õppetöö vormideks: loeng, dispuut. Piiskopi esindajana juhtis ülikooli tööd kantsler, tudengite esindajana rektor. Dekaani määrasid õppejõud. Hiljem hakkas üha suuremat sõnaõigust omandama doktorite kolleegium. Olemuselt olid ülikoolid õppejõudude ja tudengite ametiühendused: * meistriteks õppejõud. · Sellideks eelastme lõpetanud tudengid. · Õpipoisteks kaunite kunstide teaduskonnas õppijad. · 15. Keskaja hariduse, teaduse ja kunsti seotus kirikuga. * vaimulikud olid keskajal peaaegu ainukesed kirjaoskajad. * Kõik inimesed olid keskajal kiriku liikmed. * Teadmiste allikaks peeti piiblit. * Kirikud ja kloostrid olid pikka aega ainukesed haridusasutused. * Jumala teenimine oli kõige kõrgemalt hinnatud tegevus. 16. Romaani ja gooti arhitektuur.
keelatud. Tsunftid olid ühinenud gildidesse. See tsunft, mis ühendas teisi oli väikegild. Igal tsunftil oli oma skraa, mis määras ära tsunfti reeglid. Tsunftid korraldasid ka meelelahutuslikke üritusi ning aitasid surnud tsunftiliikme peret. Õpipoiss (peab pärinema kristlikust perekonnast) - sell (pidi õppima mitme erineva meistri juures) - sedööver (meistritöö, mis tuli valmistada, et saada meistriks) - meister. Sellid, kes meistrikohta ei saanud, nimetati igavesteks sellideks. Suurgild (Mustpeade gild) seisis kaupmeeste huvide eest. Suurimad kaubanduspiirkonnad: · Vahemeri (Veneetsia, Genova, Firenze) ühendasid Lääne-Euroopat idamaadega. Põhiline kaup araablaselt, erinevad vürtsid. kangad (siid), portselan. Euroopast idamaadesse liikus kuld, kalev. · Lääne- ja Põhjameri. Ühendas Lääne-Euroopat ja Venemaad. Hansaliit, keskuseks Lübeck. Põhiliselt veeti Venemaale soola. Venemaalt toodi palju teravilja, karusnahka,
ja tsunfti liikmeks ning millised on vastaval erialal töötamise ja konkureerimise reeglid. Meistriks saamine: a) Alustati õpipoisi/sellina. b) Tuli omandada tööoskused mõne meistri juures. Õpe kestis u 3 aastat, raskemate erialade puhul, nt kullasepp, isegi 7 aastat. c) Võimete näitamine meistrikoha saamiseks, meistritöö valmistamine. d) Käsiraha maksmine ja teistele tsunfti meistritele joodude korraldamine. Mõnikord jäidki õpipoisid sellideks ja töötasid meistri juures elu lõpuni. Ihaldusväärsematel aladel lubati mittesakslastel meistriks tõusta vaid siis, kui sakslasi ei jätkunud. Meistrite arvu üritati piirata, et kaitsta turgu (et hinnad ei läheks liiga madalaks jne). Meistriks ja tsunfti liikmeks saamine eeldas kodanikuõiguste omandamist ja abiellumist. Kuna kogu meistriks saamise protseduur oli seotud väga suurte kulutustega, oli paljudele noortele sellidele ainsaks väljapääsuks meistri tütre
ülikool (1218). Saksamaal tekkisid ülikoolid alles 14.sajandist alates ja Põhja-Euroopas veelgi hiljem- esimene oli siin 1477.aastal asutatud Uppsala ülikool Rootsis. Piiskopi esindajana juhtis ülikooli tööd kantsler. Tudengite esindajana rektor. Õppejõud valisid teaduskonna juhi dekaani. Hiljem hakkas üha suuremat sõnaõigust omama doktorite kolleegium. Oma olemuselt olid ülikoolid õppejõudude ja tudengite ametiühendused: meistriteks olid õppejõud ja sellideks eelastme kunstide teaduskonna lõpetanud tudengid (studiosused) ja õpipoisteks kunstide teaduskonnas õppijad (skolariused) Ülikooli stuudium sai alguse seitsme vaba kunsti õppimisega. Neist kolm esimest moodustasid alamastme ehk trivium'i: grammatika-kirjutamine, retoorika-kõnekunst, dialektika-arutluskunst. Neli järgmist aga ülemastme egk quadrivium'i: aritmeetika-arvutamisõpetus, geomeetria- ruumilisi kujundeid käsitlev matemaatika haru, astronoomia-täheteadus ja muusika-hõlmas ka