pidid oma saadused ise turule viima ja müüma. Talupojad muutusid liikuvamaks ja rikastusid. Tihti põgenesid nad linnadesse või ostsid end raha eest vabaks. Talupoegadest kõrgkeskajal teame ainult läbi teiste ühiskonnakihtide kirjutiste, mis arvatavasti on eelarvamuslikud, sest talupoegadesse suhtuti põlgusega. Kuna linnas abielluti suhteliselt hilja, siis sõltus linna iive suuresti maalt linna tulevaist uusasukaist. Osa neist sai õpipoisiks ja hiljem isegi tsunfti liikmeks läbi selliameti ja edasi kodanikuseisusesse. Teised aga jäid elu lõpuni vaesuses virelema. Siiski muutus talupoegade seisus natuke vabamaks ning ka talupojad võisid nüüd endale tänu linnadele paremat elu lubada. Linnal kui kultuurikeskusel oli väga suur roll. Pidustusi pidasid nii gildid kui tsunftid omaette kui ka terve kodanikkond ka üheskoos. Kuigi pidustustel oli tavaliselt ka kiriklik taust, muutusid need sageli rohkem ilmalikeks. Üheks suurimaks pidustuseks oli vastlakarneval,
Linna traditsioonid Linaelanike toit oli maaelanike omast üldjuhul mitmekesisem, kuid kuna inimesed elasid tihedalt koos, soodustasid ebasanitaarsed tingimused sagedasti taudide levikut. Linnad pidid paratamatult hoolitsema hügeeni eest, selleks rajati avalikke saunu. Linnas abielluti suhteliselt hilja ning seetõttu oli loomulik iive tavaliselt negatiivne. Seega sõltus linn maalt tulevaist uusasukaist. Osa neist sai õpipoisiks ja selliameti tõttu mõne tsunfti liikmeks ning edasi kodanikuseisusesse. Teised aga jäid elu lõpuni vaesuses virelema. Palju oli ka läbisõitvaid kaupmehi, linnast linna liikuvaik palverändureid ja kerjuseid ning muud võõrast päritolu rahvast. Kõige selle tõttu sulandusid suuremates linnades erinevad traditsioonid ja linlased pidid maaelanikest enam harjuma kõige uue ning tavapäratuga. Ka kirjaoskus oli linnas märksa levinum kui maal.
Keskaegne Tallinn oma mõne tuhande elanikuga oli seega üsna tüüpiline. linnasaras - linnakogukonna ühine maavaldus ehk linna ümbritsevad kindlad maad, mis olid mõeldud ühiskasutuseks. Kuna linnas abielluti suhteliselt hilja, inimesed elasid inimesed tihedalt koos, ebasanitaarsed tingimused soodustasid sagedast taudide levikut. Seetõttu oli loomulik iive tavaliselt negatiivne. Selle kõige tõttu sõltus linn maalt tulevaist uusasukaist. Osa neist sai õpipoisiks ja selliameti tõttu mõne tsunfti liikmseks ning edasi kodanikuseisusesse. Teised aga jäid elu lõpuni vaesuses virelema. Palju oli ka läbisõitvaid kaupmehi, linnast linna liikuvaid palverändureid ning muud võõrast päritolu rahvast. Kõige selle tõttu sulandusid suuremates linnades erinevad traditsioonid ja linlased pidid maaelanikest enam harjuma kõige uue ja tavapäratuga. Ka kirjaoskus oli linnas märksa levinum kui maal.
Keskaegne Tallinn oma mõne tuhande elanikuga oli seega üsna tüüpiline. linnasaras - linnakogukonna ühine maavaldus ehk linna ümbritsevad kindlad maad, mis olid mõeldud ühiskasutuseks. Kuna linnas abielluti suhteliselt hilja, inimesed elasid inimesed tihedalt koos, ebasanitaarsed tingimused soodustasid sagedast taudide levikut. Seetõttu oli loomulik iive tavaliselt negatiivne. Selle kõige tõttu sõltus linn maalt tulevaist uusasukaist. Osa neist sai õpipoisiks ja selliameti tõttu mõne tsunfti liikmseks ning edasi kodanikuseisusesse. Teised aga jäid elu lõpuni vaesuses virelema. Palju oli ka läbisõitvaid kaupmehi, linnast linna liikuvaid palverändureid ning muud võõrast päritolu rahvast. Kõige selle tõttu sulandusid suuremates linnades erinevad traditsioonid ja linlased pidid maaelanikest enam harjuma kõige uue ja tavapäratuga. Ka kirjaoskus oli linnas märksa levinum kui maal.
· Vaesed elasid agulite odavates puumajades või katusekambrites. · Linnad olid piiratud müüridega. · Vaesemad linlased pidid asuma väljaspool müüre jäävates eeslinnades · Linnaelanike toit oli maaelanike omast üldjuhul mitmekesisem · Linnas abielluti suhteliselt hilja ning seetõttu oli loomulik iive tavaliselt negatiivne · Seega sõltus linn maalt tulevaist uusasukaist. · Osa uustulnukaist sai õpipoisteks ja selliameti tõttu mõne tsunfi liikmeks ning edasi kodanikuseisusesse. · Osa uustulnukaist aga jäid elu lõpuni vaesuses virelema. · Linnaelu muutis suhtumist abiellu · Elanikkonna liikuvuse tõttu oli traditsioonilised perekonnasidemed paratamatult nõrgemad kui maal ja võõrad vastassoost inimesed puutusid teineteisega tihedalt kokku. · Linlaste abielud senisest rohkem sõlmiti abiellujate endi vastastikuse sümpaatia, mitte vanemate ettekirjutuse järgi.
annaabi.ee 
